Keskmine brutokuupalk oli tänavu II kvartalis 1242 eurot, tõustes aastases võrdluses 6,8 protsenti, teatas statistikaamet. Neli kvartalit järjest aeglustunud palga aastakasv alustas II kvartalis taas kiirenemist.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1120, mais 1201 ja juunis 1311 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja puhkusetasude suurenemisest. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 7,7 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta II kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Palgakasvu vedas mäetööstus

Keskmine brutokuupalk oli II kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2135 ja 2052 eurot.

Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse (12,9%), info ja side (10,5%), energeetika (9,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (9,9%).

Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis kiirem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,8%) ning riigiasutustes ja -ettevõtetes (7,9%) ning aeglasem kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes (6,7%) ja Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (5,8%).

Keskmine brutokuupalk II kvartal 2017

Allikas: statistikaamet

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli Põlva, Valga ja Võru maakonnas 2016. aastal 923 eurot, kasvades aastaga 6,1 protsenti, teatas statistikaamet.

Võrreldes Eesti keskmise 1073 euro suuruse kuukeskmise brutotuluga jäid sissetulekud Kagu-Eesti maakondades väiksemaks, kuid brutotulu kasv püsis Eesti keskmises tempos, mis oli kuus protsenti.

Põlvamaal oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu mullu 937 eurot, kasvades aastaga 5,4 protsenti. Võrumaal oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 926 eurot, kasvades aastaga 6,1 protsenti ning Valgamaal oli vastav näitaja 906 eurot, suurenedes aastaga 6,6 protsenti.

Omavalitsuste lõikes eristusid Kagu maakondades Haanja ja Kõlleste vald, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu tõusis üle 1000 euro piiri (vahemikus 1000-1073 eurot). Teistes piirkonna omavalitsustes jäi see näitaja vahemikku 900-999 või 749-899 eurot.

Kahekordsed palgavahed

Eesti kõrgeima ja madalaima brutotuluga omavalitsusüksuse vahe oli mullu kahekordne.

Kõrgeimat tulu teeniti Harju maakonna valdades, enim Viimsi vallas (1505 eurot). Pingerea tagumises otsas olid Tartu maakonna Peipsiääre ja Piirissaare vald ning Kallaste linn, kus tulu suurus jäi alla 800 euro kuus.

Brutotulu saajate arv jäi napilt alla 520 000, vähenedes 2015. aastaga võrreldes ligi 350 inimese võrra. Tulusaajate arvu vähenemise peamine põhjus peitub noortes (alla 25-aastased), kelle arv viimastel aastatel on pidevalt vähenenud.

Tulusaajate arv vähenes enamikus maakondades, erandina oli väike kasv Harju, Tartu ja Saare maakonnas. Ka maakondades andis tooni noorte töökäte arvu vähenemine, seda eriti Ida-Viru ja Järva maakonnas.

Tulusaajatest üle poole (53%) olid naised, kelle keskmine brutotulu kuus oli 948 eurot. Meeste kuukeskmine brutotulu oli 1214 eurot.

LÕUNAEESTLANE

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 1146 eurot, kasvades aastaga 7,6 protsenti, teatas statistikaamet.

Kui 2014. ja 2015. aastal püsis brutokuupalga aastakasv 6 protsendi piires, siis 2016. aastal kasv kiirenes. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aastaga võrreldes tarbijahindade stabiilsuse tõttu peaaegu sama palju kui keskmine brutokuupalk – 7,5 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvaraalases tegevuses (14,3%).

Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (11,7%), info ja side tegevusalal (10,2%), majutuses ja toitlustuses (9,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (9%) ning hariduses (7,7%).

Madalaim palk Põlvamaal

Maakonniti oli 2016. aastal keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim Harju (1271 eurot) ja Tartu (1149 eurot) maakonnas ning madalaim Põlva (864 eurot), Saare (880 eurot) ja Jõgeva (884 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Lääne ja Tartu maakonnas ning aeglaseim Hiiu ja Võru maakonnas.

Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk mullu IV kvartalis – 1182 eurot.

Lõunaeestlane