Kuidas hoolitseda beebi naha eest?

Kuna imikul on palju õhem ja tundlikum nahk kui täiskasvanul, on beebide naha eest hoolitsemine äärmiselt tähtis, samas valmistab see vanematele tihti palju muret. Apotheka proviisor Catri Valner annab nõu, kuidas imiku õrna naha eest hoolt kanda.

Beebide naha vastupanuvõime saasteainetele ei ole veel hästi välja kujunenud ja nahk on seetõttu keskkonnamõjudele vastuvõtlikum. Vastsündinute naha loomulik kaitsev happekiht kujuneb välja esimeste elunädalate jooksul ning ka vanematel lastel uueneb see kiht aeglasemalt kui täiskasvanutel. Naha happekiht kaitseb aga bakterite ja haigustekitajate eest.

Kemikaalid, lõhnaained ja ka vale rõivavalik võivad põhjustada vastsündinule naha kuivust, ärritust ja löövet. Seetõttu on soovitatav eelistada apteegis pakutavaid kehahooldussarju, mis on koostiselt puhtad, on nikkel-testitud ning säilitusainete- ja gluteenivabad.

Vanniõlid ja -geelid

Et vältida beebi naha kuivust ja ärritamist ei tohi last liiga sageli vannitada. Rohkem kui kolm korda nädalas beebit vannitades teeb vanem oma lapsele karuteene, sest see võib rikkuda naha loomulikku kaitsekihti.

Kuna lapse nahk on väga tundlik, ei ole mõistlik lapse pesemisel kasutada täiskasvanu nahahoolduseks mõeldud tooteid. Ka üksnes veega pesemine kuivatab imiku nahka.

Lapse vannivesi võiks olla pehmendatud. Seetõttu võiks vette lisada näiteks Bionike dushi- ja vanniõli või Babe vannigeeli, mis niisutab ja puhastab nahka väga õrnalt, kahjustamata hüdrolipiidset kihti ja omades pehmendavat ja kaitsvat toimet. Kiidetud on ka Linola vanniõli ja pesugeeli ning Weleda vannipiimasid. Pärast vannitamist ei tohi beebi nahka hõõruda vaid kuivatada seda õrnalt tupsutades.

Mida teha kuiva ja tundliku naha korral?

Võrreldes täiskasvanu nahaga sisaldab lapse naha sarvkiht rohkem niiskust. Samas on rasueritus palju väiksem. See tähendab, et imiku ja väikelapse nahka katab väga õhuke vee-rasva kiht, mis võib kergesti kuivada. Samuti on nahk külmale ja vigastustele vastuvõtlikum.

Väikelaste üks levinuim problemaatiline nahaseisund on atoopiline nahapõletik. Imikutel ilmub lööve esmalt näole. Põsed on punased ja karedad, neil võivad tekkida vesivillid, mis purunedes kattuvad koorikuga. Lööve võib laieneda otsmikule, rindkerele ja sümmeetriliselt jäsemete sirutuspindadele, suurte liigeste piirkonda ja nahavoltidesse.

Kui on näha, et lapse nahk muutub kuivaks ja kestendavaks, tuleb lisaks vanniõlidele kasutada ka täiendavalt niisutavat kreemi – nii on ka väikelapse uni parem, sest nahk ei sügele.

Rahustavalt mõjuvad enamasti kreemid, milles on E-vitamiini ning saialille- ja kummeliekstrakti. Need soodustavad naha loomuliku kaitsebarjääri taastumist ning on seega abiks ka nahakahjustuste korral. Imikute ja laste nahka aitavad niisutada ja toita näiteks BioNike Triderm Baby sarja tooted, Babe Pediatric niisutav ihupiim ja teised Babe Pediatric sarja kehahooldustooted, Eucerin Atopicontrol sarja tooted ja Weleda saialille sisaldavad tooted. Väga kiidetakse ka Lumiderm kehaõli, mis aitab nahal hoida normaalset niiskustaset.

Lapse riided võiksid olla mugavad ja naturaalsest materjalist nagu puuvill, siid ja villasegu, bambus või meriinovill. Need lasevad lapse nahal hingata ega tekita ärritusi.

Mähkmelööve – millest oleks abi?

Mähkmelööve ehk mähkmepiirkonnas esinev nahaärritus on beebide üks tavalisemaid nahaprobleeme, mis tekib siis kui lapse õrn nahk on pikemas kokkupuutes uriini või väljaheitega. Teatud perioodidel on lapsed mähkmelööbe tekkeks eriti vastuvõtlikud, seda näiteks hammaste lõikumisel, üleminekul rinnapiimalt kunsttoidule, haiguste korral, antibiootikumravi järgselt, tahke toiduga alustamisel, lehmapiima esmakordsel joomisel aga ka näiteks esmakordselt kogu öö magamisel, sest siis ei vahetata mähet enam nii sageli.

Parim viis mähkmelööbega toimetulekuks on eelkõige mähkmelööbe vältimine, aga kui see siiski mingil põhjusel on tekkinud, tuleb senisest tihedamalt mähet vahetada – normaalne on isegi kuni 12 korda päevas, lapse pepu iga kord hoolikalt puhastada, lasta lapsel võimalikult palju palja pepuga olla ning kasutada mähkmepiirkonna rahustamiseks ja kaitsmiseks spetsiaalseid tsinkoksiidi sisaldavaid kaitsekreeme (Sudocrem, Weleda saialille beebikreem tsingiga, Babe Pediatric laste mähkmelööbe kreem, Tsinksalv või Zincoskin sprei). Aeg-ajalt võib mähkmelööve muutuda püsivaks või olla seotud muude nahaprobleemidega, siis tuleks kindlasti perearstiga nõu pidada.

Beebid ja päike

Ehkki apteekidest leiab päikesekaitsekreeme, mida võib kasutada ka juba vastsündinutel, ei ole siiski mõistlik alla üheaastast last otsese päikese käes paljana hoida – lapse nahk on niivõrd õrn, et ka meie põhjamaine läbi pilve paistev päike võib nahale korvamatut kahju põhjustada.

Puuvillaste riiete ja mütsikese kandmise kõrval tuleb lastel kindlasti kasutada ka tugeva filtriga spetsiaalselt laste õrna nahka silmas pidades välja töötatud päikesekaitsevahendeid. BioNike lastele mõeldud päikesekaitsevahendite seas on nii erineva päikesekaitsefaktoriga kreemid kui ka päikeselise päeva õhtul nahale kandmiseks mõeldud losjoon.

Pihustatavat päikesekaitset kasutades tasuks see enne kanda enda kätele ja alles siis beebi nahale. Kiidetakse ka Babe ja Sebamedi päevituspiimasid ning päikesekaitsespreid. Nüüd on olemas ka liiva hülgava koostisega päikesekaitsetooteid (Vichy IS liiva hülgav laste päikesekaitsesprei SPF50), mida kasutades ei kleepu liiv nahale – nii on enesetunne parem ja vähenevad ka liivast tingitud nahaärritused, samuti ei saa liiva tõttu päikesekaitsekreem kehalt maha hõõrduda.

Teine põnevam toode on aga La Roche-Posay uue tehnoloogiaga geeljas päikesekaitsekreem lastele, mida võib peale kanda nii kuivale kui ka märjale nahale. Päikesekaitsekreeme tuleb iga paari tunni järel ja pärast ujumist kindlasti taas peale kanda.

FOTO: PIXABAY