Sireenihuilgega sõitis kolmapäeva lõunatunnil Lõuna-Eesti haigla õuele Võru kiirabi kõige uuem kiirabiauto, 100 000 eurot maksev „Katariina”.

„Meil on kolm kiirabibrigaadi, mis peavad olema ööpäevaringselt töös ja aeg-ajalt tuleb ikka masinaid uuendada – see on tavapärane sõidukite uuendamise protsess,” rääkis ASi Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask Lõunaeestlasele.

Koos kolmapäeval saabunud uue Volkswageniga on Võru maakonda teenindaval Võru kiirabil kasutada kokku seitse masinat.

Neist kolm teevad igapäevaseid väljasõite abivajajate juurde Võrust ja Antslast, kolm seisavad varus ning üks teeb transpordisõite Võru ja Tartu haiglate vahet.

Vaski andmeil teevad Võrus asuvad kaks kiirabibrigaadi ööpäevas kahe peale kokku keskmiselt 18-20 väljasõitu. Antsla kiirabiauto stardib kohalt keskmiselt 4-5 korda ööpäevas.

Kuigi Antsla kiirabil on tööd vähem, on seal kohalolu Vaski kinnitusel vajalik nii praegu kui ka tulevikus. „Kuna vahemaa [Võrust] on nii suur, siis on strateegiliselt mõistlik kiirabibrigaadi Antslas hoida,” ütles ta.

Tulevikuplaanid seotud Põlvamaaga

Lõuna-Eesti Haigla osutab kiirabiteenust küll Võru maakonnas, kuid perspektiivis loodetakse teenusega jõuda ka Põlvamaale.

„Häirekeskus võib neid ka teistesse maakondadesse suunata ja meie kiirabid viivad näiteks ka patsiente vahest Põlva haiglasse või Antsla kiirabi näiteks Valga haiglasse,” selgitas Vask. „Liikumistrajektoor võib olla kogu Kagu-Eesti.”

Arvestades, et ületulevast aastast on oodata muutusi nii kiirabisüsteemi korralduses kui ka rahastuses, pole võimatu, et Võru kiirabil õnnestub laieneda näiteks Põlvamaale, kus praegu osutab teenust Tartu kiirabi.

„Meie ambitsioon oleks muidugi pakkuda kiirabiteenust ka natuke laiemalt, võib-olla ka Põlva maakonnas kui see võimalus meile antakse,” lausus Vask.

Praegused kiirabiteenuse osutamise lepingud kehtivad 2018. aasta lõpuni ning seejärel on riigil kavas anda kiirabiteenuse korraldamine terviseameti käest haigekassale.

Vaata videolugu uue kiirabiauto tulekust.

ARVED BREIDAKS

Lõuna-Eesti Haigla tähistab tänavu 190 aasta möödumist haiglaravi andmise alustamisest Võrumaal, kus 1827. aastal nelja voodikohaga alustanud Võru haigemaja on nüüdseks välja arenenud 9-korruseliseks eriarstiabi ja sotsiaalhoolekande teenuseid osutavaks tervishoiuasutuseks.

Piduliku tähtpäeva puhul korraldati kolmapäeval Võru Kandles tervishoiule pühendatud konverents, kus räägiti meditsiini minevikust, tänapäevast kui ka tulevikust.

Praegu moodustavad Lõuna-Eesti Haiglas osutatavad tervishoiuteenused küll kõigest 1 protsendi kogu Eesti haiglaravist, kuid taset on viimastel aastatel suudetud hoida.

„Tundub nagu suhteliselt väike, aga tuleb arvestada, et eriti kallid teenused on regionaalhaiglates,” rääkis Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask. „Me oleme mahtu, positsiooni suutnud kogu aeg hoida ja meil ei ole ka praegu mingit põhjust arvata, et tegevust vähemaks jääks.”

Küll võiks Vaski sõnul haiglas olla rohkem sünnitusi ning toimuda enam kirurgilist tegevust, mis aitaks haigla valmisoleku taset hoida.

„See annab võimaluse erakorralisi tegevusi siin ööpäevaringselt teha ja ei pea iga väiksema asja pärast Tartusse hakkama sõitma,” lisas haiglajuht.

Noori arste jätkub

Võrumaa ühe suurima tööandjana on Lõuna-Eesti Haigla ühtlasi ka õppebaas arst-residentidele, mis aitab haiglal jagu saada Eestit kummitavast arstide puudusest.

„Minu kõige suurem rõõm on see, et meil on hästi palju noori kolleege,” lausus haigla ravijuht Agnes Aart. „Meil on pidevalt 2-5 residenti haiglas, kes omandavad mingit kitsamat eriala ja residentuuritsüklit meie juures teevad.”

Suur hulk Meegomäel residentuuri läbinud arste jääb Aarti sõnul peale residentuuri lõpetamist ja eriala omandamist kas täis- või osalise koormusega seal ka tööle.

Kui Lõuna-Eesti Haigla käekäiku hinnatakse praegu väga heaks, siis kuidas on lood Võrumaa inimeste tervisega?

„Keeruline öelda,” tunnistas Aart. „Inimesed elavad kauem ja kõrges vanuses on ka probleeme rohkem. Samas eluiga on pikenenud ja täisväärtuslikult elatud aastate arv on suurenenud. Seetõttu võib ikkagi öelda, et inimeste tervis on parem.”

Vaata videolugu kolmapäevaselt konverentsilt.

ARVED BREIDAKS