Antsla valla uude volikokku kandideerib 97 inimest
Antsla ja Urvaste valla ühinemisel loodava Antsla valla volikokku kandideerib kokku 97 inimest, kes jagunevad nelja valimisnimekirja vahel.
Valitavas Antsla vallavolikogus on kohti 17 ehk konkurents on 5,7 kandidaati ühele rahvaesindaja kohale.
Neljast valimisnimekirjas kolm on valimisliidud, mis on välja pannud ka pikemad nimekirjad.
Suurima nimekirjaga on väljas Aire Reiljani juhitav valimisliit „Antsla-Urvaste”, kuhu kuulub 33 saadikukandidaati. Vaid üks kandidaat on vähem valimisliidu „Me elame siin” nimekirjas, mida juhib Airi Hallik-Konnula.
Valimisliit „Ühisjõud” on valimistele tulnud 22 kandidaadiga, kelle eesotsas on Üllar Ahi ning Keskerakond on esindatud 10-liikmelise nimekirjaga, mille esinumbriks on riigikogu liige Kerstin-Oudekki Loone.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimine toimub 15. oktoobril.
Kandidaadid Antsla vallavolikogu valimistel
Eesti Keskerakond
nr 101 KERSTIN-OUDEKKI LOONE
nr 102 SVETLANA KAASIK
nr 103 VILJAR KAVANT
nr 104 MARGUS TAMMSALU
nr 105 MERLE KUKK
nr 106 KALLE SAAREMETS
nr 107 ELERI DRÄBTSINSKI
nr 108 TÕNIS TUUSIS
nr 109 ALBIINA VARNIK
nr 110 MERIT TUUSIS
Valimisliit ME ELAME SIIN
nr 111 AIRI HALLIK-KONNULA
nr 112 ALLAR AALDE
nr 113 ANNA-LIISA MANDLI
nr 114 EGELY PRUULI
nr 115 EVELYN TÕNISTE
nr 116 HELEN LAIDMA
nr 117 HELEN VETTIK
nr 118 HELINA KUUSK
nr 119 JAANUS TAMMET
nr 120 KADI SÖÖT
nr 121 KAIA PRUULI
nr 122 KAIDO JUKS
nr 123 KAILI PREISMANN
nr 124 KAIRO KREEVALD
nr 125 KALEV JOAB
nr 126 KALLE NURK
nr 127 KARILLE BERGMANN
nr 128 KERSTI AARMAA
nr 129 KRISTINA KREEVALD
nr 130 KÄTLIN AIDLA
nr 131 LIANA ALLAS
nr 132 LY RAUDSEPP
nr 133 MARGUS KONNULA
nr 134 MARJE TANILAS
nr 135 RANDO TREIMUTH
nr 136 RISTO TÕNISTE
nr 137 TAAVI KANNIMÄE
nr 138 URVE KASKA
nr 139 VALLO PÄRN
nr 140 VEIKO HAUGAS
nr 141 VIRVE ÜPRUS
nr 142 ÜLAR MOREL
Valimisliit ANTSLA-URVASTE
nr 143 AIRE REILJAN
nr 144 AIVO VÄRTON
nr 145 ANGELA MÕTS
nr 146 ANNE UPPIN
nr 147 ASTA ABILINE
nr 148 AVO KIRSBAUM
nr 149 ELLEN VAROV
nr 150 JAANUS RATTUS
nr 151 JANIKA TÕNTSEL
nr 152 KADRI HILLAK
nr 153 KAIRE UIBOLEHT
nr 154 KARMEN LIBA
nr 155 KURMET MÜÜRSEPP
nr 156 KÄTHLIN KANGRO
nr 157 LAURI LAATS
nr 158 LEA JÕEVERE
nr 159 LEHAR LIIBERT
nr 160 LEHAR NEVE
nr 161 LEMBIT VAIKNEMETS
nr 162 MAIVI PILL
nr 163 MARJE KANGRO
nr 164 MERIKE PRÄTZ
nr 165 PEETER KIRSCHBAUM
nr 166 RAIVO VALLNER
nr 167 RITA SÄRE
nr 168 ROLAND GEIER
nr 169 ROLF KIITSAK
nr 170 SIGNE HELLAMAA
nr 171 SVEN SISKA
nr 172 TIIT NEEVE
nr 173 TRIIN UIBO
nr 174 VALDUR ROOTS
nr 175 ÜLLAR SALUMETS
Valimisliit Ühisjõud
nr 176 ÜLLAR AHI
nr 177 VJATŠESLAV ANDRITSKI
nr 178 ENELY JAANI
nr 179 JAREK JÕELA
nr 180 VILJO JÕELA
nr 181 AARNE KAUR
nr 182 LAURI KEEROV
nr 183 MARGUS KLAAR
nr 184 TALVO KONT
nr 185 HEINAR KOOL
nr 186 KAIRIT LADVIG
nr 187 ARVET MÕTS
nr 188 PIRET OJAVEER
nr 189 JANEK PAEGLIS
nr 190 RIHO ROON
nr 191 RAIN RUUSA
nr 192 GUNNAR SARAPUU
nr 193 KRISTJAN SIBUL
nr 194 EVI ZIRK
nr 195 ANITA TRETJAK-ORAV
nr 196 TIIT TÕNTS
nr 197 KALEV VESKUS
VIDEOLUGU: volikogu pani Antsla erihooldekodu tülile punkti
Antsla vallavolikogu andis esmaspäeval rohelise tule kahe 30-kohalise erihooldemaja ehitamiseks Antslasse, kus nende rajamise vastu on viimastel kuudel aktiivselt võideldud.
Seitsme poolt- ja kuue vastuhäälega otsustas volikogu anda ASile Lõuna-Eesti Hooldekeskus 50 aastaks hoonestusõiguse Antsla servas asuvatele Posti 10 ja Posti 12 katastriüksustele, kuhu ettevõte soovib ehitada kaks 30-kohalist erihooldemaja.
Volikogu täpsustas juba mullu juulis seatud hoonestusõiguse tingimusi, kehtestades umbes 2,3 hektari suuruse maa-ala hoonestusõiguse hinnaks 300 eurot aastas.
Hooldekodude rajamise teemal on Antslas viimastel kuudel peetud tuliseid vaidlusi, sest paljude jaoks on kokku 60 erihooldust vajava inimese toomine Antslasse vastuvõetamatu.
Liiga palju abivajajaid
„Me võitleme selle nimel, et Antsla rahvast võetaks ka kuulda,” rääkis Antsla vallavolikogu liige Kaia Pruuli Lõunaeestlasele.
Tema hinnangul kiirustas vallavolikogu, kui mullu 16. juulil esmakordselt Lõuna-Eesti Hooldekeskusele hoonestusõiguse andis ning seejärel maatüki detailplaneeringuga alustas.
„See otsus tehti väga kiirustades,” kinnitas Pruuli. „Vallarahvas ei teadnud sellest mitte midagi ja nüüd on tulnud välja, et vallarahvas ei taha, et see maja siia tuleb.”
Sel põhjusel olid viis volikogu liiget esitanud päevakorda eelnõu, millega sooviti erihooldemajade rajamise protsess tühistada. Seejärel saaks Pruuli sõnul kompromissina alustada puhtalt lehelt uue menetlusega ühe 30-kohalise erihooldemaja rajamiseks Antslasse.
„Võib-olla oleks natukene leebem variant, kui siia oleks tulnud 30 kohta,” lisas Pruuli. „Meie seisukoht on see, et kui tahetakse ühte suurt asutust väiksemaks teha, siis siia tuleb ikkagi suur asutus. Nende inimeste olukord ei parane.”
Volikogu enamus seda plaani ei toetanud.
„Arutelud olid suured, sest nõrgemate abistamine on alati tekitanud probleeme,” tõdes Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp. „Inimesed väga sügavuti arutlesid selle üle, kuidas erivajadustega inimestele parimat teenust pakkuda.”
Kahe hooldekodu ehitamine peaks Antslas algama tänavu ning need valmivad järgmise aasta lõpuks.
Vaata videolugu Antslast.
ARVED BREIDAKS
Antsla-Urvaste said valitsuselt loodetud erandi
Antsla ja Urvaste valla ühinemisel loodav Antsla vald sai neljapäeval valitsuselt erandina võimaluse jätkata iseseisva väikevallana ka pärast haldusreformi, kuigi 5000 elaniku piir jäi neil püüdmatuks.
Antsla ja Urvaste vallas elas aastavahetusel 4649 inimest ehk 351 elanikku vähem kui haldusreformi seaduses nõutud 5000.
Valitsuse sundliitmise ettepaneku kohaselt tulnuks Antsla liita Võru vallaga, kuid kohalikud omavalitsused lükkasid selle tagasi. Ka Lõuna-Eesti piirkondlik reformikomisjon oli seda meelt, et Antsla vallale tuleks teha erand ning kaks liituvat valda võiksid jääda n-ö alamõõdulisteks.
Jaanuaris Võrumaal visiidil olnud riigihalduse minister Mihhail Korb kinnitas Lõunaeestlasele antud intervjuus, et Antsla võiks jätkata iseseisvalt.
„Minu seisukohalt on nende osas erand põhjendatud ja selle ettepaneku ma teen [valitsus]kabineti istungil,” kinnitas Korb jaanuari lõpus.
Neljapäevasel istungil otsustas valitsus, et ühinevad Antsla ja Urvaste saavad võimaluse jätkata väikevallana.
ARVED BREIDAKS
Suurem osa Võru-Antsla teest läheb uuendamisele
Maanteeamet valmistab ette Võru-Antsla teest olulise osa uuendamist ning Antslat läbivate teede rekonstrueerimist, mille hulka kuulub ka linna kesksesse liiklussõlme ringristmiku rajamine.
Maanteeamet kuulutas eelmisel nädalal välja riigihanke Võru-Kuigatsi-Tõrva maantee Varese-Vaabina vahelise 12,6 kilomeetri pikkuse maanteelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks.
Uuendada planeeritav teelõik algab puidutöötlejate Toftan ja Osula Graanul järgi tuntud Varese külast ning lõpeb Urvaste vallas Vaabina ristmikul.
„Projekteerija ülesanne on näha ette katendi uuendamine ja vajadusel remontida olemasolev muldkeha ning lõigu alguses lahendada veoautode parkimisvõimalus,” selgitas maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal Lõunaeestlasele.
Parkla projekteeritakse kuni 30 veokile ning samuti tuleb projekteerijatel koostada prognoos kergliiklejate arvu kohta Varese külas 1,1 kilomeetri ulatuses. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus sellel teelõigul oli mullu 1774 autot, millest 12 protsenti moodustas raskeliiklus.
„Tee ehitustööd Varese-Vaabina lõigul on esialgsete plaanide kohaselt planeeritud 2020-2021. aastaks,” lisas Taal.
Antsla teed saavad uue katte
Juba varem on maanteeamet läbi viinud riigihanke Antslat läbivate teelõikude projekteerimiseks, mille hulka kuulub ka Antsla-Vaabina ligi 7 kilomeetri pikkune lõik ning 3,5 kilomeetri pikkune Antsla-Kobela teelõik. Lisaks planeeritakse alates Antsla keskusest sajakonna meetri ulatuses uuendada Antsla-Kanepi ja Antsla-Haabsaare maanteed.
Antsla liikluskorraldus on maanteeameti kava kohaselt samuti plaanis muuta, rajades linna kesksele ristmikule ringristmiku.
„Tee ehitustööd Antsla-Vaabina lõigul on esialgsete plaanide kohaselt planeeritud 2019-2020 aastaks,” lisas Janar Taal. Teetööde hulka kuulub ka Vaabinas asuva järsu kurvi õgvendamine.
„Kahe Võrumaa keskuse vahel peabki hea tee olema,” lausus Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp.
Kui maanteeamet rekonstrueerib järgneva nelja aasta jooksul Antslat läbivad teelõigud ning rohkem kui pool Antsla-Võru teest saab uue katte, jääb Müürsepa sõnul loota, et paraneb ka Antslat ja suuremaid keskusi ühendav ühistransport.
ARVED BREIDAKS
Antsla vallas sõitis roolijoodik vastu puud
Antsla vallas reede ennelõunal juhtunud liiklusõnnetuses sai vigastada kaks inimest.
Politsei teatel kaldus kella 10.13 ajal Antsla-Haabsaare tee 2. kilomeetril 50-aastase alkoholijoobes mehe juhitud Audi 80 teelt välja ja sõitis vastu puud.
Kokkupõrge puuga oli sedavõrd tugev, et autos olnud kahe mehe väljaaitamiseks tuli päästjatel kasutada hüdraulilisi päästevahendeid, täpsustas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja esmaspäeval.
Kiirabi viis nii sõiduki juhi kui ka kaasreisijaks olnud 39-aastase mehe Lõuna-Eesti haiglasse.
Lõunaeestlane
Antsla tervitas tõusvat päikest ja vabariiki
Võrumaal tähistati Eesti riigi 99. sünnipäeva Antslas päikesetõusul kell 7.32 toimunud piduliku lipuheiskamise, kõnede ning kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, kodutütarde-noorkotkaste marsiga, kellega tänavu oli liitunud rühm Kuperjanovi pataljoni sõdureid.
Antslas tähistatakse vabariigi sünnipäeva päikesetõusuaegse rivistusega juba viimased 24-25 aastat. Täpsed andmed, kas esimene selline rivistus toimus aastal 1992 või 1993, küll puuduvad, kuid pigem meenutavad asjaosalised, et see toimus aastal 1993.
„Täna hommikul vanemseersant Aivar Kroonmäega arutasime, et meie andmetel peaks olema 1993 esimene,” ütles Kaitseliidu Võru maleva Antsla üksikkompanii pealik Tiit Tõnts Lõunaeestlasele.
Kaitseliitlane Kurmet Müürsepp meenutas, et esimesel rivistusel tuldi Eesti lipuga välja tulnud kaitseliitlasi ka hoiatama, et heaga see neil ei lõppe. Aastal 1993 ei olnud omariiklus veel sugugi nii enesestmõistetav, kui ligi veerand sajandit hiljem.
Head vabariigi sünnipäeva soovib vaatajatele ka Lõunaeestlase toimetus.
Vaata pilte ja videolugu Antslast.
Arved Breidaks
Joobes juhi rallimine viis kaasreisija haiglasse
Antsla vallas rallis pühapäeva varahommikul purjus BMW juht teelt välja põllule, mis viis kaasreisija haiglasse.
Pühapäeva hommikul kella 4.52 ajal toimus liiklusõnnetus Antsla-Sänna maantee 14. kilomeetril, kus alkoholijoobes 26-aastane mees sõitis sõiduautoga BMW 330XD lauges kurvis paremale teelt välja.
Seejärel jätkus sõit umbes 200 meetrit mööda põldu, mille järel sai juht auto sõiduteele tagasi, kuid sõitis siis uuesti teelt välja, vahendas politsei.
Sõidukis kaasreisijana viibinud 27-aastane mees toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.
Lõunaeestlane
Antslas põles elumaja
Antslas puhkes ööl vastu pühapäeva tulekahju elumajas, mille kustutamiseks kulus kolm tundi.
Häirekeskus sai kell 1.30 teate, et Antsla-Haabsaare teel Oe külas põleb kahekordne elumaja ning näha on leeki.
Kohapeal selgus, et tules oli Antslas Tööstuse tänaval asuv elumaja mõõtmetega 7×11 meetrit.
Kustutustööd lõpetati kell 4.38.
Lõunaeestlane
Mihhail Korb: Antsla vald võiks jätkata väikevallana
Urvaste vallaga ühinemise järel 5000 elaniku piiri alla jäävale Antsla vallale tuleks teha erand ning võimaldada sel jätkata iseseisvana, ütles riigihalduse minister Mihhail Korb intervjuus Lõunaeestlasele.
„Minu seisukohalt on nende osas erand põhjendatud ja selle ettepaneku ma teen [valitsus]kabineti istungil,” kinnitas Korb.
Reede õhtupoolikul Valgamaalt Võrru saabunud riigihalduse ministri sõnul langetab valitsus haldusreformi erandite üle otsused konsensuslikult ehk kõik 15 ministrit peavad asjaga päri olema.
Seetõttu pole Korbi poolt Antsla vallale ega ka nädal varem Põlvamaal Kanepi vallale antud lootus saada väikevalla erand ning jätkata iseseisvana, veel sündinud otsus.
„Kas minu ettepanekuga ollakse [valitsuses] rahul või mitte, see on juba kabineti otsustada. Mina ise arvan, et nad [Antsla ja Kanepi] võivad eraldi olla,” kinnitas Korb.
Haanjamaa ja Võhandu nime sobivus selgumas
Veel enne Antslale ja Kanepile tehtava erandi üle otsustamist tuleb valitsusel võtta seisukoht, milline nimi anda kuuele Eesti omavalitsusele, sealhulgas kahele Võrumaa uuele vallale, kelle endi välja valitud nimevariandi on riigi nimekomisjon sobimatuks tunnistanud.
Nii Lõuna-Võrumaal sündiva Haanjamaa valla (Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge, Varstu) kui ka Põhja-Võrumaal moodustatava Võhandu valla (Lasva, Sõmerpalu, Võru vald) nime asemel on komisjon soovitanud valida midagi muud.
Haanjamaa valla nime asemel võiks komisjoni ettepanekul kaaluda nimesid Haanja ja Rõuge ning Võhandu asemel nime Võru vald.
„Diskussioon seisab meil ees,” kommenteeris Korb. „31. [jaanuaril] on meil laiendatud kabinet, kus konkreetselt see nimede küsimus on laua peal.”
Korbi kinnitusel teeb ta valitsusel ettepaneku jätta valdades praeguseks sõlmitud nimekokkulepped jõusse ehk siis võimaldada Võrumaal nii Haanjamaa kui ka Võhandu valla loomine. „Aga kabinetis on 15 ministrit – igaühel on oma arvamus,” lisas ta.
Vaata intervjuud Mihhail Korbiga järgnevast videost.
Arved Breidaks
Võrumaal tungiti peo käigus noormehele kallale
Antsla vallas tungiti nädalavahetuse sünnipäevapeo käigus kallale 19-aastasele noormehele, kes leiti abivajavana bussipeatusest.
Häirekeskus sai pühapäeva hommikul kella 8 ajal teate, et Rimmi küla bussipeatuse juures on noormees, kes vajab meedikute abi, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.
Sündmuskohale saabunud politsei selgitas, et joobes 19-aastasele noormehele tungiti Rimmi külas ühes talumajas sünnipäevapeol kallale, mille tagajärjel oli noormees maha kukkunud ning viga saanud.
Lõunaeestlasele andis üks pealtnägija teada, et noormehele oli pudeliga pähe löödud.
Meedikud viisid kannatanu esmaabiks haiglasse. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Lõunaeestlane