Tuhanded laadalised tallavad nädalavahetusel taas Antsla tänavaid, kus leiab aset Eesti pikima traditsiooniga laat – Hauka laat, mille järgi Antslat ka laadapealinnaks kutsutakse.

Seda tehakse igati põhjendatult, sest tänavusel laadal seab oma leti üles 700-800 müüjat, kelle pakutavat kaupa käib kahe päeva jooksul uudistamas laadakorraldajate poolt seni loendamatuks jäänud hulk laadalisi.

„Viimased viis laata on olnud sellised, kus laada territoorium on pannud meile piirid,” rääkis Antsla Tarbijate Ühistu esimees Roman Provotorov Lõunaeestlasele. „See tähendab, et me võime teha paremini, võime rohkem mahutada müüjaid, aga territoorium on meil juba kindel ja rohkem see meile võimalusi ei anna.”

Seda näivad teadvat ka müüjad, sest kui ühistu maikuus laada toimumise välja kuulutas, broneeriti enamik müügikohti ära väga kiiresti. „Kaks kolmandikku nendest aladest, mis on broneeritud, need broneeriti esimese kahe päevaga,” kinnitas Provotorov.

Pikk laadatraditsioon

Antsla Tarbijate Ühistu alustas Hauka laada korraldamist 1960ndatel aastatel ning selle aja jooksul on laat ära jäänud üksnes aastatel 1991 ja 1992, kui kaubapuuduse tõttu nagunii midagi müüa polnud.

Kuigi nüüd on linnad täis uhkeid kaubanduskeskusi ja näib, et osta saab kõike, mida süda vaid ihkab, tulevad tuhanded inimesed endiselt Hauka laadale otsima seda miskit, mis kauplustes leidmata jääb.

Traditsiooniliselt müüakse Provotorovi sõnul eelseisva kooliaasta algusele mõeldes Hauka laadal palju riide- ja jalatsikaupu. Samuti meelitab inimesi võimalus näha, mida uut on vahepeal turule toodud.

„Laada külastajad ei pruugi tulla ainult ostmise nimel, vaid tunnevad huvi uute kaupade vastu,” rääkis Provotorov. „Väga paljud firmad on tulnud siia ennast näitama, oma tooteid näitama – autofirmasid on meil kuus, siin on igasugused tööriistafirmad, kes tutvustavad uusi lahendusi, uusi võimalusi.”

Tänavusel Hauka laadal on ka mitmeid uuendusi, mis laadal orienteerumise lihtsamaks ning jalavaeva vähemaks teevad. Nii on koondatud käsitöömüüjad ühte rivvi Jaani tänavale ning autoparkla ja laada vahele pannakse inimesi vedama rong.

Vaata videolugu Antslast.

ARVED BREIDAKS

Antsla vallas hukkus ööl vastu laupäeva juhtunud liiklusõnnetuses 22-aastane noormees.

Õnnetusest Kikkaoja külas Tsooru-Kangsti maantee 4. kilomeetril teatati kell 2.32. Sõiduauto Mazda 626 oli sõitnud vasakule teelt välja. Sõiduki juht hukkus sündmuskohal.

Esmastel andmetel viibis hukkunu autos üksi ning ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Samuti puudus mehel juhtimisõigus. Sündmuspaigal oli sõidutee asfaltkattega ja kuiv ning sõiduki rehvid vastasid nõuetele. Mehe kainus selgitatakse välja ekspertiisi käigus, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Lõuna prefektuuri operatiivjuht Indrek Koemets sõnas, et kuigi mees oli varem karistatud korduvate juhtimisõiguseta sõitude pärast ei vähendanud see paraku tema riskeerivat käitumist liikluses.

„Lahtine turvavöö, arvatavalt liigsuur kiirus kurvis ja kangekaelne sõiduhimu hoolimata juhtimisõiguse puudumisest on need tegurid, mille tõttu olid tänaöise liiklusõnnetuse tagajärjed sedavõrd traagilised,” sõnas Koemets.

Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud selgitatakse välja alustatud kriminaalmenetluse käigus.

Lõunaeestlane

Rimmi külas puhkes teisipäeva hommikul viljakuivati punkris tulekahju.

Häirekeskus sai kell 9.01 teate, et kuivati punkris põleb raps, vahendas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Punker tühjendati ning päästjad kustutasid tulekahju kella 10.28. Põlengus sai kahjustada umbes neli tonni rapsi.

Lõunaeestlane