Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eesti inimesed tarbisid 2016. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 9,9 liitrit absoluutalkoholi, mida on kuus protsenti vähem kui 2015. aastal. Alkoholitarbimine vähenes neljandat aastat järjest.

„Enamiku joogiliikide tarbimine vähenes möödunud aastal ja kõige kiiremini vähenes kange alkoholi ja lahjade segujookide tarbimine,” ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

„Alkoholitarbimise vähenemist on soosinud kõrgemad jaehinnad, sest tarbimine on enamasti sõltuv hinnatasemest ja alkohoolsete jookide jaehinnad tõusid 2016. aastal 6,7 protsenti. Kuid kindlasti on olnud oluline mõju ka ühiskonnas alkoholipoliitika teemal toimunud avalikul arutelul.”

2016. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 9,9 liitrit (-0,6 liitrit), millest kanged alkohoolsed joogid, sh viin moodustasid 3,6 liitrit, õlu 4,2 liitrit, viinamarjaveinid 1,6 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,5 liitrit.

Kõige enam vähenes aastaga kange alkoholi tarbimine (5%) ja viina tarbimine (13%). Õlle tarbimine vähenes aastaga 3 protsenti.

Alkohol hästi kättesaadav

Alkohol on Eestis kergesti kättesaadav ja alkoholimüügilubade arv kasvab. Kehtivate alkoholimüügilubade arv on tõusnud 2017. aasta mai alguseks 7850-ni võrreldes 7296 müügiloaga 2015. aastal.

Tekkinud on piiriülesed ostud Lätist, mis lisasid Eesti alkoholitarbimisele eelmisel aastal 0,8 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanu kohta.

Väheneva tarbimise tingimustes on Eesti elanike suhtumine alkoholitarbimisse muutunud sallivamaks, kuid valdav osa inimestest toetab endiselt piirangutega alkoholipoliitikat. 70 protsenti küsitlusele vastanutest hindas, et Eesti elanike alkoholitarbimist tuleks vähendada.

Kõige olulisemateks alkoholiga seotud probleemideks hinnati endiselt alkoholijoobes sõidukijuhtimist, kodust vägivalda ning laste ja noorte alkoholitarbimist.

LÕUNAEESTLANE