Võrumaa kadunud maailm äratati näitusesaalis ellu

Vana-Võromaa kultuurikojas teisipäevast vaadata olev fotonäitus „Tsiistrenuka inimesed” viib vaataja ajas tagasi sõjaeelsetesse kümnenditesse, äratades ellu mälestused Vastseliina kihelkonnas elanud inimestest ja nende maailmast.

„Enamus on siin 1920ndate aastate lõpp ja 1930ndad aastad, kõik pildid on enne sõda tehtud,” rääkis näituse kokku pannud Ago Ruus Lõunaeestlasele.

Näitusel on vaadata kahe tollase Vastseliina kihelkonna harrastusfotograafi, Alfred Hollo ja Elmar Niilo ülesvõtted inimestest ja ajast, mil fotograafile poseerimine oli sündmus omaette. Mõlemad mehed olid hobifotograafid – Hollo teenis kooliõpetajana ning Niilo oli talumees.

„Eks neid, hobifotograafe, peeti natukene külahulludeks,” sõnas Ruus. Küllap sel põhjusel oli Elmar Niilo valinud ka varjunime, millega oma fotosid signeerida – Vana Hull.

Digiajastu devalveerib pildikultuuri

Vanad perefotod võivad Ruusi sõnul olla pealtnäha küll ühe perekonna või suguvõsa isiklik maailm, kuid laiemalt on tegemist dokumentidega, mis võimaldavad vaadelda tollast riietust, soenguid, olmetingimusi.

„Tolleaegsed harrastusfotograafid lähtusid sellest, et see pilt on nii-öelda peatunud aeg, see hetk, mis me oleme püüdnud kinni ja mis jääb tulevastele põlvedele,” rääkis Ruus.

Praegune masspildistamine pole 70-80 aasta taguse pildikultuuriga kuidagi võrreldav, sest pildi kvaliteet on andnud tublisti järele kvantiteedile.

„Tollal tehti võte ja see oli tõesti pilt. Aga tänapäeval tehakse „klõps” ja kui sajast „klõpsust” üks on pilt, siis on hea,” rääkis Ruus. „See on devalveerunud, see pildikultuur.”

Lisaks vanadele Võrumaa fotodele on kultuurikojas üleval ka Mihkel Tilga unikaalsete fotode seeria, kus on kujutatud Tori kihelkonna maarahva elu 19. sajandi lõpus. See näitus kannab pealkirja „Kunstnik sisemise valguse ja kaameraga aastast 1887”.

Vaata pildigaleriid ja videolugu näitusesaalist.

Arved Breidaks