Maakonnalinnad võtavad abielude sõlmimise maavalitsustelt üle
Maavalitsuste tegevuse lõppemisega hakatakse 2018. aasta algusest abielusid sõlmima maavalitsuste asemel maakonnakeskuste kohalikes omavalitsustes.
Maakonnakeskuste omavalitsused saavad perekonnaseisuasutuste ülesanded ja hakkavad lisaks abielude sõlmimisele registreerima ka sünde, surmi ja lahutusi, rahvastikuregistrist andmeid ja tõendeid väljastama, teatas siseministeerium.
„Muudatused puudutavad maakonnakeskuseks olevaid kohalikke omavalitsusi, ülejäänud valdade ja linnade jaoks jäävad ülesanded samaks,” rääkis siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
Maakonnakeskusteks on Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Võru, Valga, Põlva, Tartu, Jõhvi, Narva, Rakvere, Tallinn, Paide ja Jõgeva.
Nimevahetuseks tuleb minna Tartusse
Muudatused puudutavad ka nimevahetust. Kui praegu saab nime vahetada kõikides maavalitsustes ja Tallinna perekonnaseisuametis, siis alates uuest aastast saab seda teha Tartus, Jõhvis, Pärnus ja Tallinnas.
Nii nagu praegugi, saab ka edaspidi sündi, surma ja elukohta registreerida kõikides kohalikes omavalitsustes. Samuti antakse seal Euroopa Liidu kodanikule elukoha registreerimisel isikukood ja väljastatakse rahvastikuregistri väljavõtteid.
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu kaks seadust, mis reguleerivad maavalitsuste tegevuse lõpetamist ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö korraldust. Maavalitsused lõpetavad tegevuse 1. jaanuaril 2018.
LÕUNAEESTLANE
FOTO: PIXABAY
STATISTIKA: Eesti levinuimas abielupaaris elavad koos Sirje ja Rein
Eesti abielupaaride seas on levinuimaks nimepaariks Sirje ja Rein – selliseid abieluliite on praegu kokku 92 ning nende keskmine abielu on kestnud 37 aastat.
Paaride esikümnes on Rein veel kolmel korral koos Tiiuga (80 paari), Üllega (70 paari) ja Annega (69 paari), kirjutab statistikaameti analüüsi osakonna juhataja Kaja Sõstra statistikablogis.
Maakondades on Sirje ja Rein kõige sagedamini esinev abielupaar Viljandi maakonnas. Võrumaa abielupaaride levinuim nimekombinatsioon on Sirje ja Mati, Põlvamaal Ülle ja Aivar ning Valgamaal Tiiu ja Ants.
Kõik paaride esikümne eesnimed on ka eesnimede populaarsustabeli tipus – esimese kahekümne hulgas. Siiski peab arvestama ka eesnime populaarsust vanuserühmades. Näiteks populaarsuselt teine eesti eesnimi – Martin – puudub paaride edetabelist, sest Martin on enamlevinud suhteliselt noortel meestel.
Ainod ja Evaldid elavad kaua koos
Kui vaatame neid nimepaare, mida on vähemalt viis, siis keskmiselt on kõige kauem – 58 aastat – koos elanud Aino ja Evald (7 paari) ning Helmi ja Ülo (5 paari).
Värsked abielupaarid, kes on keskmiselt koos elanud 1-2 aastat on Anna ja Nikita (6 paari), Kairi ja Martin (5 paari), Veronika ja Anton (7 paari).
Kõige nooremad on olnud abiellumise ajal Jane ja Janek (5 paari, mõlemad partnerid 20-aastased), kõige vanemad Nadezda (41-aastane) ja Viktor (43-aastane) – 9 paari.
Kõige suurem vanusevahe (12 aastat) on paaridel Moonika ja Raivo, Svetlana ja Tiit ning Natalia ja Urmas (kõiki 5 paari).
Abielude arv on kahanenud
Kui aastatel 1970-1980 sõlmiti aastas 12 000 abielu, siis 1990. aastate alguses hakkas abielude arv järsult langema ja viimased 20 aastat on aastas sõlmitud 5000-6000 abielu. Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis ligi 250 000 abielupaari.
Praegu kestvate abielude puhul on 88% abielupaaridest koos elanud vähemalt viis aastat. Pisut üle poole paaridest (52%) on tähistanud hõbepulmi. Kuigi 50 aastat kooselu tundub üsna haruldane, on siiski rohkem kui 15 000 abielupaari tähistanud kuldpulmi ning väike osa jõudnud ka järgmiste ümmarguste tähisteni. Keskmiselt on praegused abielud kestnud ligi 25 aastat.
Millises vanuses abiellutakse?
Oleme harjunud, et abiellujad on tavaliselt noored inimesed. Enamasti on see tõesti nii, aga samas on abiellumisiga viimase 25 aasta jooksul tunduvalt muutunud.
Kui 1992. aastal olid ligi pooled mehed ja 60% naistest abiellumisel alla 25-aastased, siis 2015. aastal abiellus nii noorelt alla kümnendik meestest ja alla viiendik naistest. Viimastel aastatel on umbes pooled abiellujad 25-34-aastased. Noorte kõrval võib abiellujate hulgas leida ka üsna eakaid inimesi. Näiteks 2015. aastal abiellus sada meest ja 42 naist, kes olid 64-aastased või vanemad.
Praegu kestvates abieludes on mees olnud pulmade ajal keskmiselt 31-aastane ja naine 27-aastane. Seega tavaliselt on abielupooltest mees vanem ja abikaasade vanusevahe on keskmiselt neli aastat.
Üldine keskmine aga ei näita, milline on mehe ja naise vanusevahe erinevas eas abiellujatel. Kui vaatame praeguste abielupaaride vanusevahet mehe abiellumisvanuse järgi, siis ilmneb huvitav seos — mida vanem on mees abiellumise ajal, seda suurem on tema vanusevahe oma naisega.
Kõigi praegu kestvate abielude puhul on 18-aastaselt abiellunud mehe abikaasa temast keskmiselt aasta vanem ehk 19-aastane. 20–21-aastaselt abiellunud mehed on abiellu astunud omavanuse naisega, aga 40-aastased mehed on abiellunud endast keskmiselt ligi viis aastat noorema naisega ning 60-aastased mehed umbes 8 aastat noorema naisega.
Alla 10 aastat kestnud abielude puhul on nooremate meeste ja nende abikaasade vanusevahe seos pisut erinev võrreldes kõikide abieludega. 18-aastased mehed on abiellunud endast keskmiselt kaks aastat vanema naisega, omavanuste naistega on viimasel kümnel aastal abiellunud 23-aastased mehed. Seega vanus, millest alates mehed abielluvad endast noorema naisega, on üldisest keskmisest kahe aasta võrra kõrgem.
FOTO: Pixabay