Kaitseväe Taara linnakus andis reedel Eesti Vabariigile truudusetõotuse 400 Kuperjanovi pataljonis juuli alguses teenistust alustanud ajateenijat.

„Kui sõdurid jõuavad teenistusse, alustavad nad sisseelamist, saavad aru, kus nad on, mis asi on kaitsejõud, millised on siinsed käitumise ja olemise reeglid,” rääkis Kuperjanovi pataljoni ülem, kolonelleitnant Toomas Tõniste kutsealuste esimesest kahest teenistuskuust.

„Üsna kiirelt tulevad relvaõppetunnid, sõjatopograafia, praktilised orienteerumised, sideõpe ja sealt edasi jõutakse välioskusteni: kuidas ennast moondada, kuidas varjatult liikuda, kuidas tegutseda postil, kuidas looduses hakkama saada,” selgitas Tõniste.

Paari kuu pikkuse sõduri baaskursuse läbimise ja eksamite sooritamise järel annavad ajateenijad sõdurivande ning võivad kanda vasakul õlavarrel pataljoni tunnusmärki – naeratavat pealuud mustal taustal. Need, kellel ei õnnestunud truudusetõotuse ajaks pataljoni tunnusmärki välja teenida, saavad seda teha edasise teenistuse käigus.

„Julgen öelda, et nad [värsked kuperjanovlased] on olnud mitte halvemad, kui varasemad aastakäigud,” kinnitas Tõniste. „Nad on teinud oma ära.”

Võrreldes varasematega oli seekordne tseremoonia saanud ka uuenduse, sest esmakordselt tulid 2. jalaväebrigaadi tseremooniamarsina ettekandele Eduard Tamme heliteosed „Minu tervitus Sakala partisanidele” ja „Kindluse vallutamine”.

Juba oktoobris on Kuperjanovi pataljoni lisandumas uued ajateenijad, kes annavad oma sõdurivande detsembris.

Vaata pilte ja videolugu sõdurivande andmisest.

ARVED BREIDAKS

Ungari välisminister Péter Szijjártó tegi reede ennelõunal visiidi Võrus asuvasse kaitseväe Taara linnakusse, et tervitada siin teenivaid Ungari jalaväelasi.

Oma pöördumises kaitseväelaste poole tuletas minister meelde, et juuli alguses Eestisse paigutatud Ungari jalaväeüksus on siin NATO heidutusmeetme raames suurendamaks alliansi sõjalist kohalolekut Baltikumis.

Välisministri sõnul on Ungari valmis ka tulevikus oma sõdurite kohaloluga panustama Eesti riigikaitsesse. „Te saate alati loota oma lojaalsetele liitlasele,” kinnitas Szijjártó Eesti kaitseväelastele.

„Ma loodan, et nad on Võru linna inimestele toonud värvi ja elu juurde,” rääkis 2. jalaväebrigaadi ülem, kolonel Eero Rebo Lõunaeestlasele. „Nad on ka avalikel üritustel osalenud ja mis puutub nende distsipliini, siis minu teada on see olnud täiesti eeskujulik ja mingeid intsidente meil liitlastega olnud ei ole.”

Vene soomukid oma silma all

Rebo sõnul teevad Eesti kaitseväelased ungarlastega koostööd, mis lisab mõlemale poolele kogemusi juurde.

Koos 2. jalaväebrigaadiga harjutavate madjarite arsenali kuuluvad soomustransportöörid BTR-80 on Eesti kaitseväelastele pakkunud võimalust heita süvenenud pilk Venemaal toodetud sõjatehnikale ning proovida nende võimekust.

„Taoline soomustehnika lähedalt nägemine, võimaluste katsumine, ise sees sõitmine, koos asjade tegemine lisab väärtust kindlasti juurde,” kinnitas Rebo.

Kinnitamaks, et Eesti ja Ungari jalaväelased suudavad koos võidelda, korraldati Taara linnakus demoesinemine, kus vaenlase tule alla jäänud Eesti-Ungari üksusele korraldati üle veetakistuse abi ning haavatud võitleja transport paadiga.

Ungarlaste kolme kuu pikkune missioon Võrumaal lõppeb septembri lõpus, mil Eestisse saabub USA kompanii, kelle tööplaanidesse kuuluvad samuti ühisõppused 2. jalaväebrigaadiga Võrumaal.

Vaata pilte ja videolugu Ungari välisministri visiidist.

ARVED BREIDAKS

Juulis Kuperjanovi pataljoni teenistusse võetud ligi 400 ajateenijat näitavad teisipäeval ja kolmapäeval läbiviidavatel eksamitel, kuidas nad on sõdurioskuste baaskursuse omandamisega seni hakkama saanud.

„Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurid näitavad neil päevil, millise baasoskuste taseme on nad kuue teenistusnädalaga omandanud,” ütles jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Tema sõnul on eksamite põhirõhk lahinguväljal toimetulekuks vajalike oskuste kontrollimisel – tegevväelastest instruktorid hindavad ajateenijate oskusi nii esmaabi osutamisel, maastikul liikumisel kui relva kasutamisel.

Praegustele vaheeksamitele järgneb meeskonnarelvade õpe, kus tulevased allohvitserid ja autojuhid saavad esmased teadmised kuulipilduja ja tankitõrjerelvade kasutamiseks.

Sõdurioskuste baaskursus kestab kokku kolm kuud ning lõpeb septembri lõpus ajateenijate eksamite ja lõpurännakuga.

LÕUNAEESTLANE

2. jalaväebrigaad ja selle koosseisu kuuluv Kuperjanovi pataljon seatakse lähematel aastatel kaitseväe arendamisel eelisseisu, mis hõlmab nii relvastuse uuendamist, üldist varustatuse parandamist ning väljaõppevõimaluste arendamist.

„Meil on üsnagi aktiivne programm, mis puudutab 2. jalaväebrigaadi,” rääkis Luik Lõunaeestlasele antud intervjuus. „Küsimus ei ole ainult infrastruktuuris, vaid ka varustuses, relvastuses, väljaõppes.”

Nii on kaitseressursside amet juba välja kuulutanud hanke kuni 18 000 automaattulirelva ostmiseks 1. ja 2. jalaväebrigaadile. Lähema kümnendi hankekavasse kuuluvad ka jalaväe lahingumasinate ning liikursuurtükkide hanked, samuti kaitseväe sõjaaja varustuse ja varude täiendamine.

Segasem on seis 2. jalaväebrigaadi Nursipalu harjutusväljakuga, mille pooliku valmisoleku tõttu pole kaitseväel võimalik kohapeal läbi viia kõiki õppusi.

„Üks väga oluline probleem, mis mind muretsema paneb, on väljaõppevõimalused,” tõdes Luik. Harjutusväljakut on kaitseväel tarvis nii ajateenijate väljaõppe läbiviimiseks, aga ka Eestis viibivate liitlastele õppuste korraldamiseks.

„Kui tuleb Ungari kompanii või Ameerika kompanii, siis on väga oluline, et me võiksime teisest päevast kui nad siia saabuvad, pakkuda väljaõppevõimalusi,” lisas minister.

Millal Nursipalu harjutusvälja pikale veninud arendustöö viimaks tehtud saab, Luik ennustada ei osanud.

„Kaitseministeerium teeb loomulikult enda poolt kõik, et valitsuse otsus, mis nägi ette Nursipalu harjutusvälja rajamist, saaks ellu viidud,” lausus ta. „Töötame siin kõigi osaliste ja huvilistega koos, et see murettekitav olukord parandada ja harjutusvälja ehitamisega alustada.”

Kavade kohaselt jõutakse uute väljaõpperajatiste ehitusega alustada ilmselt tuleval aastal. Praegu on käimas harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande menetlus.

Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamisega soovitakse muuta seal võimalikuks mehhaniseeritud kompanii täiemahuliste õppuste läbiviimist, sealhulgas laskmisi piiratud tankitõrjerelvadega ja miinipildujatega. Ühtlasi on arenduskava elluviimine vajalik turvalisuse suurendamiseks.

Keskkonnaministeerium on harjutusväljaku maa-alal algatanud ka Keretü looduskaitseala moodustamise.

Lisaks 2. jalaväebrigaadile kasutavad Nursipalu harjutusvälja ka Kaitseliit, Võrus asuv lahingukool, samuti politsei- ja piirivalveamet.

Vaata ka teemakohast videolugu.

ARVED BREIDAKS

Teisipäeval Võrus Taara sõjaväelinnakut külastanud kaitseminister Jüri Luige sõnul oli USA asepresidendi Mike Pence’i Eesti-visiit kinnitus maailma suurima sõjalise jõu jätkuvast toetusest Eestile.

„Mina annan [asepresidendi visiidile] väga positiivse hinnangu,” rääkis Luik intervjuus Lõunaeestlasele. „Oli täiesti selge, et Mike Pence tuli siia eelkõige väga kindla sõnumiga USA administratsioonilt ja president Trumpilt ja see kindel sõnum oli, et Ameerika Ühendriigid liitlasena seisavad meie kõrval.”

„Me peame konteksti mõistmiseks ikkagi aru andma, et Ameerika ei ole mitte lihtsalt suur sõjaline jõud,” jätkas Luik, „vaid Ameerika on massiivne sõjaline jõud, mille kõrval kahvatuvad kõigi teiste riikide sõjalised võimed.”

Rohkem harjutamist liitlasvägedega

Ka Võrus muutub liitlasvägede kohaolek kaitseministri sõnul üha tavapärasemaks ning 14 soomustransportööriga Ungari jalaväeüksus, kes juuli algusest Võrus paikneb, ei jää siin kindlasti viimaseks liitlasvägede esinduseks.

„Ma olen selles kindel. Tänaseks on siin olemas kõik võimalused liitlasvägede vastuvõtmiseks,” kinnitas Luik.

Küll tuleb tema sõnul aga arvestada, et kui kohale saabub liitlasvägede kompanii, siis mitte selleks, et kasarmus aega surnuks lüüa, vaid Eesti sõduritega koos õppusi läbi viia. „Teine jalaväebrigaad on väga professionaalsel tasemel üksus, kes on suuteline sellist koostööd tegema,” lisas Luik.

Vaata videolugu Taara linnakust.

ARVED BREIDAKS

Kuperjanovi jalaväepataljonis eelmisel nädalal teenistust alustanud ajateenijatel on käimas sõduri baasväljaõpe.

„Esimene nädal on olnud nagu alati uutele sõduritele kohanemiseks. Palju on harjumatut, aga ei midagi ülemäära keerulist,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni staabiülem major Tõnis Vau.

Sellel nädalal keskendutakse relvaõppele ja topograafiale, samuti on sõdurid õppinud tundma oma varustust ja saanud esimesed riviõppe tunnid.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kuperjanovi jalaväepataljoni üks rahuaja ülesandeid on õpetada välja ja komplekteerida sõjaaja üksuseid. Ühe õppeaasta jooksul komplekteeritakse ajateenijatest kolm jalaväekompaniid, miinipildujapatarei, tagalakompanii ja staabikompanii.

LÕUNAEESTLANE

Võru raudteejaamas laaditi teisipäeva hommikul maha Taara linnakusse kolmeks kuuks õppustele saabunud Ungari üksuse tehnika, sealhulgas 14 soomustransportööri BTR-80.

Raudteed mööda Eestisse toodud tehnika alustas teekonda Ungarist, Slovakkia piiri lähistel asuvast Tata regioonist 26. juulil ning nädalaga jõudis see Võru raudteejaama.

Ungarlased ise maandusid Tartu lennuväljal pühapäeval USA õhujõudude transpordilennukiga C-17 Globemaster. Õppuste esimeseks osaks oligi tehnika ja sõjaväelaste vedu Eestisse.

Võrumaal ootab ungarlasi ees harjutamine koos 2. jalaväebrigaadi üksustega ning samuti tutvumine siinse maastiku ja olustikuga.

Ungari üksuse tuleku aluseks on kokkulepe Visegradi riikide vahel, kes otsustasid NATO heidutusmeetmete raames panustada sõjalise kohaloleku suurendamisse Balti riikides.

ARVED BREIDAKS

Tartu lennuväljal maandus pühapäeval USA õhujõudude transpordilennukiga C-17 Globemaster Ungari jalaväeüksus, et alustada ühist väljaõpet 2. jalaväebrigaadiga.

Üksus saabus õppuse Training Bridge 2017 raames ja jääb Eestisse kolmekuuliseks rotatsiooniks, teatas kaitseväe peastaap.

Õppuste käigus harjutatakse Eestis koostööd 2. jalaväebrigaadi üksustega ning tutvutakse meie maastiku ning harjutusvõimalustega. Üksus hakkab baseeruma Võru linnas Taara linnakus.

„Ungarlastega koos teenimine annab meile täiendava koostöökogemuse liitlasjõududega. Nende saabumine Lõuna-Eestisse raudteel ja C-17 maandumine Ülenurmele on meile ning meie tsiviilpartneritele huvitav ja vajalik koostööprojekt,” ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

2. jalaväebrigaadi saabunud Ungari üksus kuulub Ungari 25. Klapka György jalaväebrigaadi 1. mehhaniseeritud pataljoni, mille alaline paiknemisala asub Ungari loodeosas Tata regioonis.

Ungari jalaväekompanii tehnikaparki kuulub soomustransportöör BTR-80, mis transporditakse Eestisse mööda raudteed.

Ungari üksuse siiatuleku aluseks on kokkulepe Visegradi riikide vahel, kes otsustasid NATO heidutusmeetmete raames panustada sõjalise kohaloleku suurendamisse Balti riikides.

LÕUNAEESTLANE

Orienteerumisrännakuga Tsiatsungõlmaa lasketiirust kaitseväe Taara linnakusse Võrus lõppes pühapäeval järjekorras kolmekümnes noorte riigikaitselaager „Reibas rästik”, millest tänavu võttis osa sadakond gümnasisti kuuest Eesti koolist.

„Metsas oli meil ringõpe, kus oli meditsiini, maskeerimist, topograafiat, laskmist ja mitmeid teisi tegevusi, mis on eelkõige sõduri enda põhitegevused,” rääkis laagri korraldaja, Antsla Gümnaasiumi riigikaitseõpetaja kolonelleitnant Avo Veske Lõunaeestlasele.

Eesti gümnaasiumides riigikaitsekursust läbivatele noortele oli laager praktiline õpe, mille jooksul tehti tutvust kasarmueluga ning õpiti tundma sõdurielu metsas. Võrumaal olid kolmepäevases laagris noored Lähte Ühisgümnaasiumist, Narva Keeltelütseumist, Nõo Reaalgümnaasiumist, Tallinna Kunstigümnaasiumit ja Palamuse ning Antsla gümnaasiumist.

„Koolis pakuti välja võimalus võtta riigikaitsekursus,” rääkis Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilane Marion Tummeleht. „Kohe mõtlesin, et ennegi on huvitanud see teema, nii et miks mitte. Üks selle kursuse osa on praktika ehk see laager siin.”

Tummeleht tõdes, et raskusi tuli laagripäevadel ette küll, kuid eks raskused olegi selleks, et nendega toime tulla. Mis raskusi valmistas? „Pumpamine ehk siis kätekõverdused,” sõnas ta.

Riigikaitselaagris omandasid teadmisi ning lahendasid ülesandeid noormehed ja neiud kõrvuti, tõestades, et õrnem sugupool saab sõdurile vajalike oskuste omandamisega suurepäraselt hakkama.

Seda kinnitab ka Avo Veske: „Üllatav on see, et laskmisel näitasid tüdrukud keskmiselt paremaid tulemusi kui poisid. Saavad hakkama, väga hästi saavad hakkama.”

Kaitsevägi pakub naistele võimalusi

Eestis teemaks tõusnud naiste suurem kaasamine kaitseväeteenistusse on Marion Tummelehe sõnul hea plaan.

„Ma arvan, et see on väga hea mõte. See annab tegelikult väga palju karjäärivõimalusi ka naistele ja sellist asja oleks vaja,” kinnitas ta.

Sel nädalal avalikustatud uuringu kohaselt toetab naiste vabatahtlikku ajateenistust 79 protsenti Eesti inimestest, kusjuures eestlaste hulgas toetas seda võimalust 85 protsenti vastanutest.

Riigikaitselaagri „Reibas rästik” korraldas MTÜ Riigikaitse rügement koos 2. jalaväebrigaadiga.

Vaata pilte ja videolugu laagrist.

ARVED BREIDAKS

Võru Taara sõjaväelinnakus allkirjastati neljapäeval koostööleping, millega 2. jalaväebrigaad liitub Taani Diviisi õppetsükliga.

„2. jalaväebrigaadi jaoks tähendab see eelkõige uut võimalust areneda ja teha koostööd liitlastega, olla infoväljas ning võtta üle parimaid praktikaid,” ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo. „Taanlased pakuvad meile väljaõpet, mis võimaldab arendada nii meie staabitööd kui allüksuste tegevust.”

2. jalaväebrigaad osaleb taanlaste väljaõppetsüklis käesolevast aasta algusest, olles enne 27. mail Võrus alanud õppust Saber Knight osa võtnud ka veebruaris Tapal peetud planeerimisõppusest Red Knight. Taani diviisi õppetsüklis osalevad lisaks eestlastele ka Taani, Läti, Leedu ja Slovakkia brigaadide staabid.

Taani diviis kuulub NATO kirdekorpusesse, mis on valmis täitma Põhja-Atlandi lepingu artiklist 5 tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid ning osalema rahvusvahelistel operatsioonidel.

LÕUNAEESTLANE

Võrumaal algas neljapäevani kestev 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni õppus Raba, kus osaleb ligi 900 ajateenijat ja tegevväelast.

Lisaks tavapärasele pataljoni koosseisule osalevad õppusel luure, tankitõrje ja pioneeride erialarühmad 1. jalaväebrigaadist.

„Aspirandid on meie reservväe selgroog. Nende sooritused otsustavad selle, kuidas viiakse ellu kõrgema ülema plaan lahinguväljal,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Õppuse peamiseks eesmärgiks on hinnata rühmade ja rühmaülemate tegevust erinevates taktikalistes olukordades nagu rännak, kaitselahing ja rünnak. Aspirantidest tulevased reservrühmaülemad saavad õpitud teadmisi reaalsetes situatsioonides rakendada.

Lisaks jalaväelastele ja erialarühmadele harjutavad õppusel ka jalaväepataljoni toetusüksused, kes peavad olema valmis toetama kogu tegevust nii toitlustamise, meditsiin, relvastuse kui ka varustuse täiendamise osas.

Õppusel kasutatakse imitatsioonivahendeid ja tegutsetakse peamiselt kaitseväe harjutusaladel, kuid osaliselt ka Võru linna lähiümbruse era- ja riigimaadel. Õppusel Raba saadud kogemusi saavad üksused rakendada mais toimuval suurõppusel Kevadtorm 2017.

Lõunaeestlane

Kaitseväelise jalutuskäiguga läbi laupäevase Võru linna tähistas 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi pataljon veerandsajandi möödumist pataljoni taastamisest.

Praegu Eesti suurim jalaväepataljon taasasutati 18. märtsil 1992 valitsuse otsusega nr 18. Väeosa esimeseks ülemaks taasiseseisvunud Eestis sai siis veel kapteni auastmes olnud kindralleitnant Johannes Kert.

25 aasta taguse otsuse tähistamiseks sammus mitusada kuperjanovlast eeotsas pataljoni praeguse ülema kolonelleitnant Toomas Tõnistega läbi Võru linna, et demonstreerida rivioskust ning Eesti kaitseväe ja rahva ühtekuuluvust.

Vaata pildigaleriid ja videolugu jalutuskäigust.

Arved Breidaks

2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab 18. märtsil oma taasloomise 25. aastapäeva kaitseväelise jalutuskäigu ja lahtiste uste päevaga.

Pataljoni allüksused koos politsei- ja piirivalveorkestriga asuvad jalutuskäigule läbi Võru linna kell 10, et demonstreerida linnarahvale rivioskusi kui kaitseväelise korra ja organiseerituse alust. Sellel järgneb kell 14-17 toimuv lahtiste uste päev Taara linnakus.

„Kuperjanovi jalaväepataljoni taasloomisest möödub 25 tegusat aastat, mil pataljon on tublisti panustanud Eesti riigikaitsesse. Pataljoni ridadest on sirgunud ohvitsere, kes teeninud kaitseväe juhataja, peastaabi ülema, kaitseliidu ülema ja teistel kõrgetel ametikohtadel,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

„Mis veelgi olulisem – pataljon on kasvulavaks uutele kuperjanovlastele, ohvitseridele, allohvitseridele ning sõduritele, kes on valmis, relv käes, oma riiki ja vabadust kaitsma,” lisas Tõniste.

Sõduri elu-olu vaadata

Lahtiste uste päeval saavad huvilised tutvuda ajateenijate olmetingimustega, varustuse ja relvastusega, lasta õhkrelvast, harjutada paintballi, proovida raskekuulipilduja ja tankitõrjerelva laskesimulaatorit ning maitsta sõdurisuppi.

Kõige väiksemate külaliste jaoks on lastenurk, kus saab joonistada ja muud huvitavat teha. Värbamiskeskus tutvustab kaitseväe tegevust ja ametikohti, erioperatsioonide väejuhatus demonstreerib oma varustust, kell 16 algava näidislahinguga demonstreerivad kaitseväelased oma oskusi.

Kuperjanovi jalaväepataljoni on hetkel suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib pea 800 ajateenijat. Pataljon taasloodi 18. märtsil 1992.

Kõigil külalistel palutakse kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Lõunaeestlane

Eesti Reservohvitseride kogu annetas teisipäeval Tartus Toomemäel toimunud tseremoonial 2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljonile lipu.

Lipule lõid kinnitusnaela Tartu linnapea Urmas Klaas, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo, suurtükiväepataljoni ülem major Marko Tomentšuk ja reservohvitseride esindajana kapten Andre Lilleleht.

Suurtükiväe reservväelastele on lahingulipp väeosa uhkuse ja väärtuse sümboliks. Samuti näitab taastatud ajalooline lipp suurtükiväepataljoni uue ajaarvamise algust kui ka üksuse järjepidevust.

Tartusse Toomemäele toomkiriku varemetesse rivistusid üles ligi poolsada 2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni reserv- ja tegevväelast, 2. jalaväebrigaadi ja Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkonnad.

2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni ajalooline eelkäija on 2. suurtükiväepolk, mille formeerimist alustati samaaegselt koos 2. jalaväediviisi asutamisega Vabadussõja lõunarindel 21. jaanuaril 1919.

Peale Vabadussõja lõppu oli suurtükiväepolgu järglaseks 3. suurtükiväegrupp, mis paiknes peamiselt Tartus Ropka mõisas.

Lõunaeestlane

Fotod: Ardi Hallismaa