Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid
Avaldatud: 29 jaanuar, 2026
Allikas: Kultuuriministeerium Valitsus otsustas täna, 29. jaanuaril, et riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Krista Kaer, Raine Karp ning Mark Soosaar ning spordi elutööpreemia Merike Rõtova ning Üllar Kerde. Valitsus tegi otsuse vastavate komisjonide ettepanekutele tuginedes.
„Elutööpreemiate laureaadid meenutavad, et tipp sünnib järjepidevusest – olgu see tõlkekunsti täpsus, arhitektuuri mõõtkava, dokumentalisti vaatlusjulgus või treeneri ja sportlase viljakas koostöö. Eesti riik tänab teid, et olete igaüks oma tegevusega Eesti loole kirjutanud uue peatüki,” ütles kultuuriminister Heidy Purga.
„Aastapreemiate laureaatide kaudu jõudsid möödunud aastal avalikkuseni loomingulised tööd ja tulemused, mis kõnetasid ja innustasid inimesi üle Eesti ning rahvusvaheliselt. Eesti riik tänab teid teie professionaalsuse, ausa pingutuse ja mõju eest, mis ulatub lavalt, ekraanilt ja areenilt meie igapäevaellu. Palju õnne!”
Kultuuri elutööpreemiaid antakse välja kolm ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot.
Elutöö preemia laureaat on tõlkija ja kirjastaja Krista Kaer, kelle eluaegne pühendumus tõlkimisele, toimetamisele ja kirjanduse tutvustamisele on Eesti kirjanduspilti hindamatult rikastanud. Tema tõlked on eestlasele suupärased ning säilitavad teoste keelelise täpsuse ja kultuurilise eripära selle kõrgeimal tasemel. Krista Kaera eriliselt oluline ettevõtmine olnud ka kirjandusfestivali HeadRead korraldamine. Kirjandusmaailmas, kus tõlkija jääb sageli ikka veel nähtamatuks, paistab Krista Kaera looming silma oma kvaliteedi, ulatuse ja pikaajalise mõju poolest. Kogu Kaera elu on olnud pühendatud jutuvestmise väele, tõlkekunstile, rahvusvaheliste sidemete tugevdamisele ja kultuuriliste horisontide laiendamisele. Kaera kandidaadi esitas elutööpreemiale Eesti Kirjanike Liit.
Elutöö preemia laureaat, arhitekt Raine Karp, on Eesti 20.sajandi teise poole üks andekamaid, võimekamaid ja originaalsemaid arhitekte, kelle töövaldkond ulatub privaatsest eramu- ja suvilaskaalast mahukate linnaruumi projektide ja Eesti arhitektuuri absoluutsete kontrapunktideni nagu linnahall ja rahvusraamatukogu. Karbi loomingus põimuvad suursugune ja intiimne, kosmopoliitlik ja rahvuslik, tehniline ja esteetiline. Tema loominguline pärand omab lisaks kohalikule tähtsusele ka rahvusvahelist kaalu – seda Põhja- ja Ida-Euroopa, aga ka laiemalt globaalse moodsa arhitektuuri ajaloo kontekstis. Raine Karbi looming on Eesti arhitektuuri visiitkaart. Kandidaadi esitasid elutööpreemiale Eesti Arhitektide Liit, EKA Arhitektuuri teaduskond.
Elutöö preemia laureaat, dokumentalist, filmitegija ja Pärnu Uue Kunsti Muuseumi looja Mark Soosaar on enam kui 60 aasta jooksul teinud kümneid filme. Soosaare loomingut iseloomustab tundlikkus keskkonna suhtes, lakkamatu otsingulisus ja suhe väikeste eripäraste kultuuridega. Ta on looja, kes ei ole tunnistanud oma loomingus mingeid piire. Tema kaamera kaudu on jäädvustunud oma aja teravad sotsiaalsed teemad ja kohalikud kultuuriruumid, nii kujutavad kunstnikud kui elukunstnikud. Lisaks kultuurielu jäädvustamisele on Mark Soosaar Eesti vanima tegutseva filmifestivali korraldajana ja kunstimuuseumi asutajana seda ka aktiivselt kujundanud. Soosaare esitasid elutööpreemiale Kihnu vald, Kondase Keskus (Sakala Keskus), Eesti Kinoliit, Anu Raud, Eesti Rahvusringhääling, Jaan Elken, Rein Raamat, Eesti Dokumentalistide Gild, Ajakiri Teater.Muusika.Kino (SA Kultuurileht), Priit Pärn, Toivo-Peep Puks, Rein Maran, Enn Säde, Eesti Kunstnike Liit.
Riiklikke kultuuri aastapreemiaid eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest antakse välja viis.
Aastapreemiad pälvivad:
-
Hans Christian Aavik interpretatsioonilise tegevuse eest;
-
Tõnis Pill ja Ivo Felt mängufilmi „Fränk” eest;
-
Paavo Järvi Eesti muusika tutvustamise eest maailmas;
-
Duo Ruut (Ann-Lisett Rebane ja Katariina Kivi) albumi „Ilmateade” ja uudisloomingu eest;
-
Anders Härm näituse „Enn Põldroos. Kinnismõte muuseum” kureerimise eest.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, preemia määramisel kollektiivile jagatakse preemiasumma liikmete vahel võrdselt.
Spordi elutööpreemiaid antakse välja kaks ning kummagi preemia suurus on 64 000 eurot.
Elutööpreemia laureaat, maletaja ning maleajakirjanik Merike Rõtova näitab veenvalt, et sport – ja eriti male – ei ole seotud vanuse, ühe eluetapi ega üksnes tulemustega, vaid on elukestev mõtte- ja eluviis. Tänavu oma 90. juubelit tähistav Merike Rõtova on rahvusvaheline suurmeister kirimales, kahekordne veteranide maailmameistrivõistluste hõbemedalist ning üks Eesti maleelu pikaaegsemaid ja olulisemaid kujundajaid. Aastakümnete jooksul on ta tegutsenud õpetaja, maleajakirjaniku, toimetaja ja maleteoste koostajana, jäädvustades Eesti male arengut ja selle võtmeisikuid. Rõtova kandidaadi esitas elutööpreemiatele Eesti Maleliit.
Elutööpreemia laureaat, korvpallitreener Üllar Kerde panus ulatub rohujuuretasandist – kehalise kasvatuse õpetaja ja noortetreener – kuni rahvuskoondise peatreeneri vastutusrikka ametini. Kerde on treener, kelle järjepidev ja väärtuspõhine tegevus on kujundanud Eesti korvpalli arengut, toonud Eestisse rahvusvahelist edu ja kasvatanud üles põlvkondi tippmängijaid. Ta on oma pühendumuse, nõudlikkuse ja pedagoogilise vaistuga eeskujuks nii noortele sportlastele kui ka kolleegidele. Kerde kandidaadi esitas elutööpreemiatele Eesti Korvpalliliit.
Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus.
Preemia määramisel arvestati sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusesse. Preemia pälvivad:
-
Niina Petrõkina naiste üksiksõidus kuldmedali võitmise eest iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel;
-
Svetlana Varnavskaja eduka treeneritöö eest iluuisutaja Niina Petrõkina treenimisel;
-
Ralf Tribuntsov kuldmedali võitmise eest ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlustel;
-
Tanel Visnap ja Tiina Torop – Tanel Visnap võitis kurtide kergejõustiku olümpiamängudel kuldmedali kaugushüppes, 100m jooksus ning 200m jooksus; Tiina Torop on Tanel Visnapi treener;
-
Eneli Jefimova kahe kuldmedali võitmise eest ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlustel;
-
Katrina Lehis hõbemedali võitmise eest nii vehklemise Euroopa meistrivõistlustel kui ka maailmameistrivõistlustel.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele. Preemiad antakse üle 18. veebruaril Rüütelkonna hoones koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
