Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid
Avaldatud: 6 veebruar, 2025Valitsus otsustas täna, 6. veebruaril, et riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Doris Kareva, Peeter Simm ja Tõnu Kaljuste ning spordi elutööpreemia Eldur Annus ja Heino Puuste. Valitsus tegi otsuse vastavate komisjonide ettepanekutele tuginedes.
„Kõik kultuuri elutööpreemia laureaadid on sobivad seda auhinda saama just eestikeelse kirjasõna tähistamise aastal, sest on loonud ja toetunud oma loomingus heale omakeelsele tekstile. Doris Kareva on seda teinud ülimalt tundliku sõnaseadja ja teistes keeltes luuletavate poeetide teoste tõlkijana, Tõnu Kaljuste on pikaaegse kooriloomingu vahendamisega viinud eesti keele kõla üleilmselt kontsertlavadele ning Peeter Simm on rahva hinge pugenud filmides palju tuginenud eesti kirjanike tekstidele,” rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
„Spordi elutööpreemiate puhul on hea meel, et tunnustame spordimeditsiini hindamatu panuse andnud doktor Eldar Annust, kes on oma tööga aidanud põlvkondade viisi eesti spordi- ja balletitippe. Samuti täname suurt kergejõustiklast ja mitmeid meie edukaid odaviskajaid juhendanud Heino Puustet. Kõigi preemia pälvinute nimel on kindlasti mitme elutöö jagu saavutusi, soovin neile palju õnne,” lisas minister.
Kultuuri elutööpreemiaid antakse välja kolm ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot.
- Elutööpreemia laureaat, luuletaja ja tõlkija Doris Kareva kirjutas end eesti luule klassikasse teiste suurte luuletajate kõrvale juba 1980. aastatel. Lisaks kirjutamisele on Kareva palju ka luulet tõlkinud ning koostanud mitmesuguseid kogumikke. Esitaja sõnul on tema luule andnud mitmele põlvkonnale lootust ja lohutust – tegemist on luuletajaga, keda loetakse väljaspool kitsast luuletundjate ringi ning kelle fraase, ridu ja tervikluuletusi teatakse peast. Kareva esitas elutööpreemiale Eesti Kirjanike Liit.
- Elutööpreemia laureaat, filmirežissöör Peeter Simm on filme lavastanud ligi 50 aastat. Tema tööde kaudu on ekraanile jõudnud Eesti lähiajalugu, lastekirjandust ja kirjandusklassikat, kultuuri suurkujusid on ta jäädvustanud nii mängu- kui ka dokumentaalfilmides. Simmi südamlik ja inspireeriv huumor on kõige eredamalt väljendunud just väikeste linnade ja maakohtade eluolu kujutamisel. Simmi esitasid elutööpreemiale Eesti Kinoliit, Eesti Filmirežissööride Gild, Eesti Filmitööstuse Klaster, Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Filmi Instituut ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut.
- Elutööpreemia laureaat, dirigent Tõnu Kaljuste on kogunud rahvusvahelist tuntust oma kõrgetasemelise muusikalise tegevuse ning mitmepalgelise repertuaariga, mis ulatub ooperitest ja klassikalistest sümfoonilistest teostest nüüdisaegse muusikani. Kaljuste on professionaalse kammerkoori traditsiooni alusepanija Eestis ning on aastakümnete jooksul andnud suure panuse Eesti muusika tutvustamisesse nii kodus kui ka maailmas. Kaljuste esitasid elutööpreemiale Eesti Kooriühing, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Filharmoonia, Von Krahli Teater, Arvo Pärdi Keskus ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.
Riiklikke kultuuri aastapreemiaid eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest antakse välja viis. Aastapreemiad pälvivad:
- Alisson Kruusmaa, Eero Epner, Jevgeni Grib, Kaspar Mänd, Kristjan Suits, Priidu Adlas ja Tanel Veenre balleti „Valgus maailma lõpust” eest;
- Edith Karlson väljapaistva loomingulise tegevuse ning Eestit Veneetsia kunstibiennaalil esindanud näituse „Hora lupi“ eest;
- Hilkka Hiiop ja Pille Lausmäe plafoonmaali restaureerimise ning sisearhitektuurse lahenduse eest Eestimaa rüütelkonna hoone renoveerimisel Eesti esindushooneks;
- Kristina Tamm (Lilli Luuk) romaani „Ööema” eest;
- Roman Demtšenko Paavli Kultuurivabriku ja Damn.Loud agentuuri juhtimise ning festivalide Tallinn Colors, Dreamscape, Blow-Up, Close-up ja Paavli.Club kaaskorraldamise eest.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Spordi elutööpreemiaid antakse välja kaks ning kummagi preemia suurus on 64 000 eurot.
- Elutööpreemia laureaat, kergejõustiklane, spordiarst ja sporditraumatoloog Eldur Annus on andnud hindamatu panuse Eesti spordimeditsiini ning sportlaste õnnestumistesse. Esitajate sõnul on tegemist kolleegide seas austatud ja teeneka arsti, meeldejääva õpetaja ning suure eeskujuga noorematele põlvkondadele. Annuse esitas elutööpreemiale Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon, ettepanekut toetasid Spordimeditsiini SA, Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Selts ning Eesti Kergejõustikuliit.
- Elutööpreemia laureaat, kergejõustiklane ja odavisketreener Heino Puuste on Eesti üks edukamaid kergejõustiklasi läbi aegade. Tegu on tunnustatud treeneriga, kelle käe all on treeninud näiteks Andrus Värnik, Tanel Laanmäe, Liina Laasma ja Donald-Aik Sild. Puuste esitas elutööpreemiale Eesti Kergejõustikuliit.
Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemia määramisel arvestati sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusesse. Preemia pälvivad:
- Eneli Jefimova, kes sai Pariisi olümpiamängudel 7. koha, lühiraja MMi pronksmedali, EMi kuldmedali, juunioride EMi kuldmedali ning oli aasta nais- ja noorsportlane;
- Harri Lill ja Marie Kaldvee, kes said kurlingu MMil segapaaride arvestuses hõbemedali ning pälvisid aasta võistkonna tiitli;
- Henry Hein eduka treeneritöö eest, olles ühtlasi aasta treener;
- Holger Peel eduka treeneritöö eest;
- Johannes Erm, kes sai Pariisi olümpiamängudel 6. koha, kergejõustiku EMil kuldmedali, sise-MMil pronksmedali ning oli aasta meesportlane;
- Nelli Differt, kes sai Pariisi olümpiamängudel 4. koha.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 107. aastapäeva eel, 19. veebruaril kell 15 Eesti esindushoones koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.