Scoutspataljon tõi õppuse Siil 2025 lahinglaskeharjutusel taevast alla kõik sihtmärgid
Avaldatud: 21 mai, 2025
Foto: rms Richard Põder Eile, 20. mail toimus Põhja-Eesti rannikul Rutjal õppuse Siil 2025 raames lahinglaskeharjutus, mille käigus tõestasid Scoutspataljoni kaitseväelased jalaväe lahingumasina CV90 pearelva efektiivsust koos Eesti kaitsetööstusettevõtte poolt välja töötatud sihtimissüsteemiga ka õhusihtmärkide hävitamisel.
Laskeharjutust jälginud kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo rõhutas vajadust tõhustada veelgi koostööd Eesti kaitsetööstusettevõtetega.
Esimest korda kasutati laskeharjutusel jalaväe lahingumasin CV90 pearelva, 35mm kaliibriga Bushmaster III kiirlaskekahuri sihtimissüsteemi efektiivsuse tõstmiseks Eesti kaitsetööstuses välja töötatud Marduki drooni tuvastamise, jälgimise ja sihtimise süsteemi. Taevast toodi alla sihtmärkidena lendu lastud kuus väiksemat drooni ning paar suuremat mudellennukit.
„On muljetavaldav, et nii väike sihtmärk on võimalik alla lasta põhimõtteliselt ühe lasuga üsna pika distantsi pealt. Väga selgelt on näha, et Scoutspataljonis juba täna kasutuses olevad väga võimekad jalaväe lahingumasinad CV9035 muutuvad veelgi võimekamaks mõningate tehniliste elementide lisamisega,” ütles laskeharjutust jälginud kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo. „Me peame veelgi rohkem tegema koostööd Eesti kaitsetööstusega ja leidma need lisa tehnilised lahendused, mis aitavad meil olla veelgi efektiivsemad,” lisas kaitseväe juhataja.
Laskeharjutuse läbiviija, Scoutspataljoni staabi väljaõppesektsioonis teeniva veebel Madis Lohu sõnul on laskmised olnud edukad kahel põhjusel: esiteks, kõik õhusihtmärgid said pikal distantsil alla toodud ning teiseks andis laskeharjutus hea võimaluse uut arendust päris tegevuste käigus testida.
„Keeruliseks tegid harjutuse suured kaugused, ilmastik – tugev ja muutliku suunaga tuul – mängis olulist rolli, aga sellele vaatamata saime hävitatud kõik sihtmärgid. Kõige kaugem droon toodi kahe kilomeetri pealt maha,” ütles laskeharjutuse vastutav läbiviija veebel Madis Lohu. „Marduki suur pluss on see, et ta ei kiirga midagi välja, ehk ei pane selle kasutajaid ohtu, ning pidevalt aktiivselt otsib oma sektoris anomaaliaid, mis meenutavad lendavat objekti. Lahingumasina komandör zuumib sisse, teeb selgeks, millega tegemist on ja kui kinnitus on saadud, jätkab Marduk just selle lennuvahendi aktiivset jälgimist toetades praegu kasutuses olevaid sihtimissüsteeme,” selgitas veebel Lohu Marduki seadeldise tööpõhimõtteid.
Järgmisena analüüsitakse kui palju kiirust Marduki seade lahingmasinate hävitavale jõule tänu meeskondade suuremale täpsusele juurde andis ning selle informatsiooni põhjal täiustatakse Scoutspataljoni droonivastast väljaõpet.
Laskeharjutust ja Marduki poolt arendatud seadme rakendamist vaatasid pealt ka ettevõte esindajad. Üks arendajatest, Daniel Nurme teenis pea viis aastat tagasi Kuperjanovi jalaväepataljoni tulejuhi sidemehena. „Kui muud süsteemid suunavad oma arenguid raadiotuvastuse poole, siis meil on optiline tuvastus, mis ei sõltu sellest, kas droon on ühendatud millegagi või mitte. Kõik, mis on taevas, seda me näeme ja aitame ka teistel näha,” ütles Nurme, kelle hinnangul on koostöö kaitseväega läinud väga ladusalt nii tootele vajalike arenduste kui ka üksteise vajaduste ja võimalustega arvestamise seisukohalt.
Alates 19. kuni 23. maini kestab õppuse Siil 2025 lahinglaskmiste etapp, mille kestel toimuvad Eesti ja liitlasriikide relvajõudude üksuste lahinglaskeharjutused nii kaitseväe keskpolügoonil, Rutjal kui ka Nursipalu harjutusväljal.
Rahvusvahelisel õppusel Siil 2025 osaleb Eestist kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Akadeemia ning Kaitseliit, samuti on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis. Liitlas- ja partnerriikidest on õppusele tulnud Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Portugal, Taani, Rootsi, Soome, Läti, Ameerika Ühendriigid ja Kanada, lisaks külastasid õppust vaatlejate või instruktorite näol esindajad Jaapanist, Iisraelist ning Ukrainast.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
