Saksamaa on valmis miljon Süüria talenti tagasi saatma – igaühele makstakse 1000 eurot peale
Avaldatud: 11 detsember, 2024
Kui veel kümmekond aastat tagasi võttis Saksamaa suure hurraaga vastu miljon Süüria pagulast ja väitis, et need on tulevased talendid, siis nüüd ollakse valmis need talendid tagasi saatma ja igaühele veel 1000 eurot peale maksma.
Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi tagandamise üle hõisanud Süüria põgenike rõõm on kiiresti vaibunud, sest juhtivad seadusandjad hakkasid nõudma nende tagasisaatmist sõjast räsitud kodumaale, vahendab Daily Mail.
Vaid mõni tund pärast seda, kui süürlased pühapäeval mitmes Saksamaa linnas juubeldades tänavatele tulid, teatas paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) juht Alice Weidel, et kõigil, kes tähistavad vaba Süüriat, pole ilmselt enam põhjust põgenikud olla.
„Nad peaks viivitamatult Süüriasse tagasi pöörduma,” ütles ta sotsiaalmeedias jagatud avalduses.
Esmaspäeval ütles prominentne konservatiivide seadusandja Jens Spahn Saksamaa telekanalile N-TV: „Kõigile, kes tahavad Süüriasse tagasi minna, tellime lennukid, nad saavad 1000 euro suuruse algkapitali.”
Sarnaseid tundeid väljendasid Saksa vasakpoolsed juhid ja poliitikud.
Aastal 2015. aastal kiideti tollast kantslerit Angela Merkelit Saksamaa piiride avamise eest sadadele tuhandetele sõjast räsitud Süüria põgenikele ning loodi praeguseks kurikuulus loosung: „Me saame sellega hakkama”.
Peaaegu kümme aastat hiljem on Saksa seadusandjad kogu poliitilise spektri osas väga kriitilised Merkeli altruismi suhtes ja nõuavad immigratsiooni vähendamist, mis on valimiste lähenedes muutunud valijate seas kuumaks teemaks.
Ametlikud andmed näitavad, et oktoobri lõpus oli Saksamaal ligi 975 000 Süüria kodanikku.
Tegemist on suurima Süüria põgenike kontsentratsiooniga Euroopas – rohkem võõrustab vaid osaliselt Lõuna-Euroopas asuv ja Süüriaga piirnev Türgi.
„Kui varjupaiga taotlemise põhjus kaob, pole enam seaduslikku alust riiki jääda,” ütles Baieri konservatiivide liider Markus Söder.
Ja Sahra Wagenknecht, kes asutas sel aastal uue migrantidevastase vasakäärmusliku populistliku partei, lisas: „Ma ootan, et süürlased, kes tähistavad siin islamistide võimu, naasevad niipea kui võimalik oma kodumaale.”
Sellised ideed tunduvad süürlastele kohatu kiirustamisena.
Ligi kümme aastat pärast seda, kui Anas Modamani saabus Süüriast Saksamaale ja sai tuntuks koos Merkeliga selfietegemisega, on ta lõpetanud ülikooliõpingud ja elab Berliinis.
27-aastane mees on nüüd täielikult naturaliseeritud Saksamaa kodanik, kuid jutt süürlaste kiirest Saksamaalt välja saatmisest on teda kõvasti raputanud.
„Ma arvan, et see on kohutav idee,” ütles ta ettepaneku kohta pakkuda süürlastele lahkumiseks 1000 eurot.
„Olukord Süürias on endiselt sama ohtlik kui varem. Berliinist on saanud mu teine kodu, ma jään siia kindlasti,” ütles Modamani eile agentuuri AP reporterile.
Islamirühmituse Hayat Tahrir al-Shami juhitud mässulised vallutasid pühapäeval välkrünnakuga Süüria pealinna Damaskuse vaid päev pärast seda, kui Assad põgenes riigist, et liitlase Vladimir Putini juures Venemaal varjupaika otsida.
Vähem kui 24 tundi hiljem teatasid Saksamaa ja rida teisi Euroopa riike, et nad peatavad otsused süürlaste varjupaigataotluste kohta, kuna nad ootavad Süüria olukorra selginemist.
Saksamaal, mis on süürlaste üks peamisi sihtkohti väljaspool Lähis-Ida, on pooleli üle 47 000 varjupaiga taotlemise juhtumi.
Siseminister Nancy Faeser ütles, et see on õige tegu, kuid oleks ebaõige spekuleerida nii heitlikus olukorras süürlaste võimaliku tagasisaatmise üle.
Nende seas, kelle varjupaigataotluse lahendamist tulnud oodata kauem, on 26-aastane kurdi päritolu süürlane Basil Khalil, kes ütles, et taotles asüüli esmaspäeval pärast Türgist Bulgaariasse sõitmist ja veoki kastis Saksamaale reisimist.
Khalil ütles, et veetis viimased üheksa aastat pagulasena Türgis, kuid oli mures, et Türgi võimud võivad peagi hakata süürlasi välja saatma.
„Taotlesin Saksamaalt asüüli, sest kardan, et Süürias võidakse mind kutsuda sõduriks,” ütles ta AP-le.
„Aga kui Saksamaa valitsus mind välja saadab, siis ma arvan, et lähen tagasi,” ütles Khalil. „Meie, süürlased oleme läbi elanud nii palju kannatusi, tahame vaid ellu jääda.”
HTS-i juht Ahmad al-Sharaa, keda tuntakse paremini tema võitlejanimega Abu Mohammed al-Golani (ka Jawlani või Julani) järgi – selgitab, et ta töötab selle nimel, et luua tolerantne, tsiviliseeritud riik, kus usu- ja etnilised vähemused saaksid pärast Assadi kukutamist rahulikult elada.
Sunni islamistlikud mässulised on ka väitnud, et nad ei kehtesta naistele karme piiranguid ega religioosseid riietumisnorme.
Kuid suured kahtlused püsivad HTS-i pühendumuses sellise võrdõiguslikkuse tagamisele ja selle üle, kas rühmitus on valmis koalitsioonivalitsuse osana teiste fraktsioonidega koostööd tegema, nõrgendades sellega oma võimu haaret.
Piirkondlikud analüütikud ja inimõigusaktivistid juhivad tähelepanu, et HTS kehtestas Idlibis oma territooriumi üle autoritaarse islamistliku võimu ning kahtlustatakse, et rühmituse džihadistlik taust on säilinud.
Mitmed mässuliste rühmitused suutsid Assadi kukutamiseks tõhusalt kõrvuti võidelda, kuid nüüd võivad nende lahkhelid tekkivas võimuvaakumis esile tõusta.
Analüütikud ja vaatlejad loodavad, et need fraktsioonid suudavad jõuda kokkuleppele ja luua stabiilse administratsiooni, pannes aluse ülesehitusele.
Mässuliste ametnikud kuulutasid Mohammad al-Bashiri – HTS-i niinimetatud päästevalitsuse juhi Idlibi maakonnas – ajutiseks peaministriks üleminekuvalitsuses, mis jääb ametisse 1. märtsini.
Kuigi paljud Saksa juhtivad poliitikud näivad olevat huvitatud süürlaste väljasaatmisest, ütlesid teised, et Süüria põgenikel, kes on töötanud Saksa ühiskonda integreerumise nimel, tuleb lubada jääda.
Siseministri asetäitja Juliane Seifert ütles, et süürlased on „rühm, millel on keskmisest oluliselt kõrgem haridustase”, nende hulgas on palju arste.
Baieri siseminister Joachim Herrmann, kelle konservatiivne partei on rände teemal kõvasti sõna võtnud, ütles teisipäeval, et paljud Süüria pagulased on nüüd riiki suurepäraselt integreerunud, neil on töökoht ja neid on hädasti vaja ning keegi ei mõtle selliste inimeste väljasaatmisele.
„Need, kes on juba hästi integreerunud, on endiselt südamlikult teretulnud,” ütles Herrmann teisipäeval raadiole Deutschlandfunk.
„Kuid on selge, et on ka inimesi, kes on siin olnud 10 aastat ja kellel pole tööd ega ole hästi sulandunud, ja siis on õige aidata neil kodumaale naasta, kui Süüria stabiliseerub,” sõnas ta.
Saksamaa kodakondsuse saanud süürlaste arv on tõusnud 6700-lt 2020. aastal 75 500-le eelmisel aastal, mil nad olid suurim üksikrühm ja moodustasid 38% kõigist naturalisatsioonidest.
Pagulasi pooldava rühmituse Pro Asyl pressiesindaja Tarek Alaows ütles, et „paljud Süüria kogukonnast tahavad loomulikult tagasi pöörduda… Paljud tahavad ülesehitustöös osaleda. Kuid neid ei tohi sundida riigist lahkuma endiselt ebastabiilsesse Süüriasse”.
35-aastane Alaows, kes põgenes Damaskusest 2015. aastal ja sai üle kolme aasta tagasi Saksamaa kodakondsuse, ütles, et paljud Saksamaal elavad süürlased on mures, kui kuulevad avalikke üleskutseid süürlaste kiireks tagasisaatmiseks.
„Neid arutelusid, mis praegu käivad, pole kellelegi vaja,” ütles ta.
10 aastat tagasi saabunud Yamn Molhem näeb seda samamoodi. 39-aastane nelja lapse isa juhib nüüd restorani Aldimashqi, mis asub Berliini Sonnenallee puiesteel, mis on tuntud oma paljude araabia poodide ja äride poolest.
„Kogu mu perekond on Aleppost lahkunud ja olukord Süürias on üldiselt väga ebastabiilne,” ütles ta.
Molhem ütles, et taotleb Saksamaa passi ja lisas uhkusega, et tema noorimal pojal on see juba olemas.
„Nad ei saa meie perekonda välja saata,” ütles ta, „mu poeg on sakslane.”
Üldiselt peaksid sakslased Molhemi sõnul kaks korda järele mõtlema, enne kui nad üldse kaaluvad süürlaste tagasisaatmist, kes töötavad, maksavad makse ja aitavad majandust korras hoida.
„Süürlased ei maga siin lihtsalt,” ütles ta.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
