Saksa linn pakub inimestele tasuta elamist. Mida see endast kujutab?
Avaldatud: 16 juuni, 2019
Kujutis: Twitter Saksa idapoolseim linn Görlitz meelitab uusi elanikke, pakkudes neile tasuta elamist. Görlitz on keskaegne linn keset Euroopat. Vanalinna baroksed hooned on taastatud, tänavad korda tehtud ja lilled istutatud. Aga linnal on suur probleem. See tühjeneb. Görlitz on ehitatud palju suurema elanike arvu jaoks, kui seal elab inimesi praegu.
Veel 1930ndatel aastatel elas Görlitzis ligi 100 000 elanikku, nüüd on neid poole vähem. Praegu on probleeme isegi selle arvu säilitamisega. Seetõttu vajab Görlitz elanikke ja kohe.
Görlitz pakub pooleteise aasta jooksul inimestele kuu aja pikkust tasuta elamise võimalust kolmes eri korteris. Eesmärk on ahvatleda selliseid inimesi, kes tooksid oma töö endaga kaasa – näiteks disainerid, kunstnikud ja käsitöölised. Taotlejaid oli kokku koos pere liikmetega 149 ja neist 54 proovib elamist selles linnas.
Soomlased Venla ja Mark olid esimesed, kes asja ära proovisid. Nad on abielupaar, kirjanikud-luuletajad. Neile Görlitzis meeldis ja nad otsustasid sinna elama jääda, vahendab Helsingin Sanomat.
Görlitzi vanimad osad on 12. sajandist. Keskajal oli see tähtis keskus, kus kohtusid nii kaupmeeste kui palverändurite teed. Görlitzit ei pommitatud teise ilmasõja ajal maatasa, aga Ida-Saksa ehk DDR ei kohelnud linna just hästi. Kui Berliini müür 1989. aastal murdus, oli Görlitzi vanalinn hall ja pikalt elamiskõlbmatu.
Nüüd pole DDRi enam kusagil näha. Kõik on ilusti korda tehtud. Osa tänu salapärasele anonüümsele annetajale, kes on andnud igal aastal miljoneid eurosid vanalinna kordategemiseks.
Praegu maksavad mõned suured Hollywoodi kompaniid selle eest peale, et Görlitzi viimaseid remontimata barokseid maju korda ei tehtaks. Neid on vaja kulisside jaoks. Görlitzis on filmitud mitmeid Hollywoodi filme, nii et seda kutsutakse Görliwoodiks. Näiteks vana kaubamaja Kaufhaus Görlitz oli režisöör Wes Andersoni Oscari võinud filmis Grand Budapesti hotell.
Kui Venla ja Mark said teada, et Görlitz otsib elanikke, olid nad kohe minemas. Nende eelmine kodulinn Berliin oli kaotanud oma võlu. Mark oli enne seda Berliinis elanud 8 ja Venla 4 aastat. Görlitzis olid nad käinud jalgrattaga sõitmas.
Berliin on muutunud kunsti-inimeste jaoks liiga kalliks, seal kerkivad kinnisvara üürihinnad 10 protsenti aastas ja rahulikumasse kohta elamise soetamiseks poleks jätkunud enam raha.
Görlitzis on aga elamine väga soodne. 90-ruutmeetrine korter maksab koos kõigi maksudega 630 eurot kuus. Korteri juurde kuulub suur aed.
Görlitz pole Saksamaal ainus selline linn. Ida-Saksamaal on palju linnu, kus elanike arv langeb. Ida-Saksa elanike arv on langenud 1905. aasta tasemele. Samal ajal elab Lääne poolel rohkem inimesi kui kunagi varem.
Elanike arvu vähenemine on suur probleem üle terve Euroopa. Suuremad linnad kasvavad, aga ülejäänud piirkonnad jäävad tühjaks.
Ida-Saksast algas lääne poole liikumine kohe pärast sõda. Lühikese ajaga lahkus Ida poolelt 3,8 miljonit sakslast. Sellepärast Berliini müür ehitatigi 1961. aastal. Pärast seda lahkus läände ainult 600 000 sakslast, seda eluga riskides.
Kui müür langes ja Saksamaad ühinesid, algas uus ränne. Kiireim viis tõsta elatustaset oli minna tööle Lääne-Saksamaale ja see protsess jätkub. See on suur probleem seoses Saksamaade ühinemisega, kuna Ida-Saksa jääb järjest tühjemaks.
Kui Berliini müür langes, siis oli lootus, et idasakslaste tung läände väheneb, aga see on ainult süvenenud, sest idas pole tööd. Ida-Saksas on piirkondi, kus elanike arv väheneb 2030. aastaks võrreldes praegusega kolmandiku võrra. Ida pool elanikkond vananeb kiiresti ja vajab rohkem hoolt, samas kui noori pole peaaegu üldse. Kui töökohti jääb vähemaks, siis kannatab majandus.
Kõigel on ka poliitiline hind. Kui külad jäävad tühjaks, siis pole enam koole ega bussiliine. Inimesed on pettunud ja see peegeldub valimiste eelistustes. See pole ainult Ida-Saksa probleem, vaid peegeldab populismi kasvu igal pool Euroopas.
Inimesed protesteerivad. Endise Ida-Saksa aladel on populaarseim erakond parempoolne AfD. Selle toetus on Idas palju suurem kui Läänes. AfD toetuse kasv Idas on pikaajaliste protsesside tulemus. Seal mängivad rolli mitmed eri tegurid, aga seletus idasakslaste pettumisele on rahvastiku areng. Külad on jäänud tühjaks ja seal elavad vanemad inimesed.
Ida-Saksa elanike arv on mitmel pool langenud 150 aasta tagusele tasemele. Kui elanikkond vananeb, on seal raske teenuseid ülal hoida. Palju mäletavad, kuidas külades oli palju noori ja lapsi. Oma rolli mängib nostalgia moment. Nõnda tundub populistide jutt üha usutavam.
Teine küsimus on see, kas linnastumist peaks iga hinna eest ära hoidma. Probleem on aga teatud piirkondade tühjenemises. Mahajäänud piirkondade olukorda peaks tõsiselt võtma. Traditsioonilised Saksa parteid on kaotanud huvi Ida-Saksa maapiirkondade vastu. Varem sai protestihääled omale vasakpoolne Linke, nüüd AfD.
Ida-Saksa olukord paneb omakorda küsima, kas ja kuidas on Saksamaade ühendamine õnnestunud. Kui Läänes räägitakse kliima- ja energiapoliitikast, siis unustatakse ära, et Idas on hoopis teised probleemid. Need on igapäevased argimured, näiteks see, kuidas pääseda apteeki.
AfD-d on järjest enam näha ka Görlitzis. Inimestele teevad seal muret turvalisus ja varjupaigataotlejad. Görlitz on piirilinn ning Poolast tuleb sisse kuritegevus. Inimesed tahavad näha rohkem politseid kui kesklinna kaunistusi.
Saksa majandusasjatundjate arvates vajab Ida-Saksa rohkem tulijaid väljastpoolt Euroopa Liitu, aga inimesed on selle vastu. AfD tahaks meelitada ära läinud inimesed tagasi. Nüüd on Saksa poliitikud ja suurfirmad mures, kas Ida-Saksamaale saab enam tuua võõrtööjõudu, kui Dresdenis võtab võimust migratsiooni- ja islami-vastane Pegida. Ka Hollywood on hirmul, kes saab Görlitzis võimule – näitlejad tegid pöördumise, milles märkisid, et muulaste-vastasus peletab eemale nii filmitegijad kui turistid.
Görlitzisse elama asunud soomlased aga nii murelikud ei ole. Nende arvates on AfD hirm lääne pool üle paisutatud. Teinekord tõlgendatakse tavapärast kriitikat AfD toetamisena. Põhiline probleem on aga see, et ka AfD ei paku mingeid lahendusi olukorra parandamiseks.
Põhiline, miks on raske inimesi Ida-Saksasse saada, on töökohad ja toimetulek. Näiteks ühel Dresdeni paaril oleks Görlitzis ühelt poolt tööd küllaga, kuna naine on arst, aga mees on kunstnik ja temal läheks raskeks.
Samas ei peeta Görlitzis eksperimenti ebaõnnestunuks, sest lisaks uutele elanikele tahetakse tasuta elamise eksperimendiga saada teada, mis on inimeste vajadused. Tahetakse aru saada, mis võiks olla Görlitzi võimalus.
Ida-Saksas meelitavad elanikke Leipzig ja Dresden, aga ülejäänud piirkonnad jäävad tühjaks. Aga isegi kui 500 tuhande elanikuga Ida-Saksa linnad Dresden ja Leipzig oleks viimase paarikümne aasta jooksul arenenud nagu läänepoolsed linnad, siis oleks nad juba miljonilinnad.
Inimesed liiguvad suurtesse linnadesse, ja neist suurematest juba ka vähehaaval välja. Kolmandik Görlitzisse tulnutest oĺid Berliinist. Berliin ajab juba üle ääre ja inimesed otsivad elamist Leipzigist, kus on hea rongiühendus Berliiniga. 30ndates aastates pereinimesed mõtlevad rohkem selle peale, kus elada.
Kuu aega tasuta elamise võimalust kasutasid põhiliselt need, kel on ükskõik, kus nad oma tööd teevad. Ühtlasi saadakse selle aja jooksul aru, kas on soov tulla teise kohta elama või mitte.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
