Saksa koroonaviiruse ekspert: oodata on viiruse teist lainet ja viirus võis inimesele üle kanduda hoopis kährikutelt
Avaldatud: 27 aprill, 2020
Foto: Adobe Saksa kõige tuntum koroonaviiruse ekspert, Berliini Charité haigla viroloogiainstituudi juhataja Christian Drosten märgib, et oodata on koroonaviiruse teist lainet ning viirus võis inimestele üle kanduda hoopis kährikutelt.
Christian Drosten oli üks esimestest, kes tuvastas 2003. aastal koroonaviiruse eelkäija SARS-i viiruse. Ta on Saksamaal kõige mõjukam koroonaviiruste asjatundja, kes nõustab ka valitsust. Intervjuus väljaandele Guardian ütles ta, et kardab kõige rohkem koroonaviiruse teist lainet.
Saksamaa alustab alates tänasest, esmaspäevast piirangute leevendamist. Christian Drosten märgib, et praegu on Saksamaa intensiivraviosakonnad tühjad, seda tänu kiirele reageerimisele ja intensiivsele testimisele. Saksamaal suudeti viiruse levik peatada ja tuua nakatumise kordaja alla 1. Praegu on käivitunud nn ärahoidmise paradoks, mis tähendab, et inimesed arvavad, et piirangutega on üle reageeritud ja tahetakse taastada nö normaalne elu. See võib kaasa tuua taas nakatumiste kordaja kasvu ja tuleb viirusepuhangu teine laine.
Drosten märgib, et kui piiranguid leevendada ja inimesi jälgida, siis võib teatud tulemusi saavutada, aga koroonaviiruse puhul muudab jälgimise raskemaks ajaolu, et inimesed on nakkusohtlikud enne, kui avalduvad haiguse sümptomid. Ehk siis täielikult inimesi jälgida ja nakkuse levikut jälitada pole võimalik.
Karjaimmuunsuse kohta ütles Christian Drosten, et selleks on vaja 60-70 protsendil inimestest antikehasid, aga esialgsete uuringute järgi on Euroopas ja USA-s antikehad vaid mõnel protsendil inimestest. Veel pole teada ka see, kas teised koroonaviirused nagu tavalist külmetust põhjustav koroonaviirus annab immuunsuse uue koroonaviiruse vastu. See pole teada, aga see on võimalik.
Testimise kohta arvab Drosten, et kõiki testida pole vaja, seda ei tehta isegi Saksamaal. Tema väitel tuleks testida riskigruppi kuuluvaid inimesi nagu meedikud ja hooldekodude elanikud. Samuti peaks testima inimesi haiguse varajases staadiumis, eriti vanemaid inimesi, kes praegu jõuavad haiglasse liiga hilja, siis kui huuled on juba sinised ja nad vajavad intensiivravi.
Viiruse sesoonsuse kohta ei oska Drosten veel midagi arvata. Harvardi ülikooli teadlased Marc Lipsitchi juhtimisel on arvamusel, et haigus suvel veidi taandub, aga vähesel määral.
Haiguse päritolu kohta arvab Christian Drosten, et see sai alguse ilmselt Hiinast, aga mitte Wuhani kalaturult nagu on räägitud. Haiguse allika tuvastamiseks peaks otsima vaheperemeest. Seni on arvatud, et vaheperemees võis olla soomusloom, aga need loomad eriti inimesega kokku ei puutu. Koroonaviiruse vaheperemees võis olla hoopis kährik, nii nagu see oli 2003. aasta SARS-i puhul, aga sellest ajakirjandus eriti ei kirjutanud. Kährikud on Hiinas suur tööstus nende nahkade pärast. Drosten ütles, et kui keegi annaks talle mitusada tuhat dollarit ja võimaluse Hiinas asja uurida, siis alustaks ta kährikute farmidest.
Christian Drosten märgib, et paljud sellised viirused saavad alguse kariloomadest. Nii nagu MERS sai Lähis-Idas alguse kaamelitest, mida seal kasvatatakse. Kariloomad kujutavad endast üha suuremat ohtu, kuna nad puutuvad ühelt poolt kokku metsloomadega ja teiselt poolt inimesega ja neid on palju, mistõttu viirusel on võimalus paljuneda. Kaamelid kannavad nii MERS-i kui ka teist inimeste koroonaviirust 229E, mis põhjustab tavalist külmetushaigust.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
