RÖÖVITUD PORTUGALIS 6. Kuidas möödus tänane öö?
Avaldatud: 23 juuli, 2022Kes vahepeal metsas on elanud, siis siin väike vahekokkuvõte ehk mis siis õigupoolest juhtus? No ööl vastu esmaspäeva käidi meie Peniche’i üürikorteris sees, kella ühe ning viie vahel, sest kella viie ajal, kui mina kööki kirsse sööma läksin, olid asjad juba pännu pandud.
Ehk siis karp kirssidega, Inno ja minu läpakad, Inno ja minu telefonid, Inno rahakott (minu nagis rippunud käekotti miskipärast ei võetud), Roosi iPad ja Ella iPad. Ning Inno plätud firmamärgiga NIKE. Röövi ajal olime meie korteris sees ning magasime ehk siis me olime mingi aeg röövlitega samas korteris (Apppiiiiiiii!!!!) ja Juuli kogunisti samas toas. Sest Inno arvuti, rahakott ning telefon olid Juuliga ühes toas. Arvuti laadis teleka kõrval ning telefon ja rahakott olid kapi peal. Roosi ja Ella iPadid olid ka seal toas. Minu arvuti ning telefon olid köögis, mille veidi avatud uksest (ruloo oli poole peal) röövlid sisenesid. Inno plätud olid esikus kohe meie magamistoa kõrval ehk röövlid olid meile üksvahe VÄGA lähedal (veelkord apppppiiiiiiii!!!!).
Esmaspäeva hommikul kell 11 käis siis kohal politsei, kelle kutsus kohale meie üürileandja. Kuna meil ju telefone polnud. Võtsin taga ühendust Inno varuarvuti kaudu (mis oli magamistoa riidekapis, kuhu röövlid ligi ei pääsnud – nad oleks pidanud ronima üles minu, Ella, Inno ja Roosi, kes magas meie voodi kõrval riidekapi juures). Veel enne seda varahommikul pani Inno käpelt meili teel kinni meie pangakaardid, hoides sellega ära suurema kahju. Sest röövlid jooksid meie kaartidega kohe poodi ning kasutasid ühte kaarti kell 9.45 Caldas da Rainha SPORT ZONE’IS, kus ostsid mingi 45-eurose asja. See raha oli arvelt minema läinud. Teiste kaartide puhul võitis Inno – ta jõudis kaardid enne sulgeda, kui röövlid jaole jõudsid. Inno rahakotis oli 40 eurot sulli, sellele panid röövlid ka ilmselt käpa peale.
Siis tegeles Inno viis päeva, higimull otsa ees ning ora p….s, kõikvõimaliku asjaajamise ning oma elu tagasi saamisega. Kandsime oma arvelt raha ühe inimese arvele Peniche’is, kes võttis selle siis välja ning andis meile. Võtsime ühendust Lissaboni Eesti saatkonnaga, millest suuremat tolku polnud, kui välja arvata see, et nad lubasid meile posti panna ajutise juhiloa, millega Inno saab ringi sõita Portugaalias. Eesti pankasid saab aga kiita, sest esimene pangakaart Swedbankist saabub meile siia juba 2. augustil. Siis saame ise raha välja võtta ega pea enam oma raha teise inimese arvele kandma. Ahjaa, üks äärmiselt oluline milestone oli ka omale Peniche’i Wortenist uue telefoni ostmine. Üürileandjalt laenuks saadud telefon ütles paari päeva pärast üles ning kui me poleks endale telefoni osta saanud (selle sama oma raha eest, mille me kandsime selle Peniche’i inimese arvele, kes võttis selle välja ja andis meile), oleks me kobanud suht pimeduses.
Nii! Reedel tšekkisime end siis röövikorterist välja ning tšekkisime end sisse kolmetärnihotelli Caldas da Rainhas, mille broneeris meile sõber Eestist (hotellitoa broneerimiseks on teatavasti tarvis pangakaarti. Mis saabub 2. augustil). Õnneks sai hotelli sisse tšekkida juba kell kaks ehk saime kohe end horisontaalasendisse visata ning täiega välja puhata. Roosi küll kibeles lähedal asuvale mänguväljakule, aga no lihtsalt ei jaksanud. Olime NII LÄBI. Inno eriti, sest röövi ööl ajasin ma ta üles kell pool viis, kui ma avastasin röövi, ning ööl vastu reedet, kui ta oleks võinud lõpuks ometi sest asjaajamisest välja puhata, pidasin ma teda röövliks, pärast mida tal enam und ei tulnud. Ehk siis Inno oli viis ööd magamata. No täna öösel õnneks sai ta korralikult magada, sest ka mina sain korralikult magada ega kisanud enam keset ööd nagu metsaline.
Seda sellepärast, et tunnen end siin hotellis väga turvaliselt. All reception’is istub kogu aeg mingi mees (kes pole üldse kahtlane) ning ühtlasi me oleme väga kõrgel. Röövlid meie toa aknast juba sisse ei roni. Kui just pole tegemist akrobaatidega 😀 Ehk siis saab südamerahuga noriseda. Juuli magas ka hästi ja no Roosi magab kogu aeg hästi.
Täna olime terve päeva hotellitoas ja PUHKASIME. Kuna meil oli veel nii palju sööki järel, siis ei pidanud käima isegi üle tee Pingos. Ainult jäätisekohvikus käisime Roosi ja Ellaga – see on siinsamas hotelli all. Homme siis tšekime siit välja ning tagasi Baleali – pangakaarte ning juhiluba ootama! Ning muidugi ei tohi unustada seda, et 28ndal on meid kutsutud Peniche’i politseisse ütlusi andma.
Õnneks on kuumalaine möödas ning isegi siin Caldases on vaid 24 kraadi. Balealis on muidugi hoopis paradiis – 22 🙂 Turgutame end natuke ookeani ääres – ma arvan, et oleme selle ära teeninud 😀
Ei jõua ära tänada õnne, et oleme kõik elus ja terved. Et MEIE ENDAGA midagi ei juhtunud, sest sõbrad – me olime ju ikkagi röövlitega öösel ühes ruumis. Hea on seegi, et minu ID-kaart alles jäi, kuna nõnda saime teha ülekandeid. Ja et röövlid ei leidnud üles autovõtmeid, mis olid Inno rahakoti taga. Või polnud neil enam mahti neid otsida, sest mina ärkasin. Muidu poleks meil ka autot.
Ehhh, kõigele vaatamata meeldib mulle Portugal edasi. Röövleid on igal maal ning kui ma olen sellest juhtumist midagi õppinud, siis seda, et portugallased on väga abivalmid, kui keegi hätta satub. Näiteks leidus siit Peniche’ist kohe inimene, kelle arvele me saime kanda raha, et ta selle välja võtaks ja siis meile annaks. Tänu sellele saime me käia poes ning osta süüa. Päeval pärast röövi oli meil ju ainult kümme eurot.
Ehk ei, ma ei ole Portugalis pettunud. Ma olen natuke pettunud Eesti saatkonnas, kes oleks ju ka võinud meile seda võimalust pakkuda – kanda oma raha nende arvele – , aga Portugalis mitte. Ja oma Eesti sõbrale, kes meile hotelli broneeris, ütlen ka suur aitäh. Ja kõigile neile, kes on meie peale mõelnud ja meile kaasa elanud. Toimetame siin reipalt edasi, sest meile ei ole omane pead norgu lasta, ning anname ka teile oma kõikidest edusammudest teada. ÜKSKORD ME NÄEME EESTIS NIIKUINII!!!
IRJA TÄHISMAA