RÖÖVITUD PORTUGALIS 14. TÄHTPÄEV
Avaldatud: 31 juuli, 2022
Foto: erakogu Täna on siis lausa väikene tähtpäev või nii, röövi päevast või õigemini ööst (see toimus kella ühe ning poole viie vahel) saab siis täna kaks nädalat. Hurraaa!
Ja vastupidiselt kardetule ei ole röövlid meid enam edasi jälitanud ehk raalinud välja meie järgmisi asukohti. Tunnistan, et see oli mu peamine hirm. Et nad spetsiaalselt passivad peale ning tšekivad täpselt välja, kuhu me edasi sõidame ning öömajale jääme. Passivad senikaua põõsas, kuni me magama jääme ning poevad siis imetillukesest aknapraost sisse. Vaatamata minu ülihoolikalt paigaldatud toolibarrikaadile. Kuidas täpselt, ma ette kujutada ei osanud, küll aga olin nädal aega pärast röövi 100 prossa veendunud, et nii juhtub. Ja käisin seepärast öösel mitu korda üleval. Kargasin iga krõpsatuse peale püsti ning tegin toas tiiru. Elutoas, köögis, vannitoas. Ning siis igaks juhuks VEEL ühe tiiru. Isegi hotellis polnud ma päris kindel, et nad all istuvast turvamehest mööda ei hiili ning JUST NIMELT MEIE uksest sisse ei murra.
Nõndaks. Aga mida pole juhtund, seda pole juhtund. Ei tulnud nad hotelli ega ka tollesse Baleali korterisse, kus me nädal aega elasime. Muidugi on meie hotellituba 7. korrusel, siia üles on nati raske ronida, kui just ülipikka tuletõrjeredelit ei tarvita, ning toda teist korterit ümbritses kõrge tara. Sealt oleks ka olnud raske üle kalpsata. Röövikorteri häda aga just too oligi, et rõdu rinnatis oli ülimadal, nii madal, et ma isegi kalpsasin sealt korra üle. Mis siis röövlibandest rääkida!
Täna tunnen end juba üpris turvaliselt. Võin uhkusega öelda, et eile öösel ei teinud ma esimest korda ukse ette barrikaadi. Ei tundnud nagu vajadust. Ja öösel ei ärganud ka mitu korda üles. Ainult üks kord. Et minna pissile. Et siis jah – paaniline hirm on vist tahenenud täiesti tavaliseks valvelolekuks 😀
Muidu pikutasime täna põhiliselt hotellitoas. Käisime hommikust söömas ning pärast seda lastega ümber nurga jäätisekohvikus. Siis tõi Pingost mõned valmiseined (bacalhau com natas, grillkana, mõned salatid, vorstikesed). Üks valmiseine maksis ligi 4 eurot, poole odavam kui restoranis. Sellise palavaga (28 kraadi) ei viitsi muidugi restorani otsima minna ka. Pingo on kohe üle tee.
Siis tegime ühe siesta ning lihtsalt tundsime end häbematult mõnusalt. Inno ja lapsed magasid ning mina lugesin The New York Times’i. Homme on 27 kraadi ning vaatame, kas usaldab sellega juba välja jalutama minna. Lissabonis 33, nii et ID-kaart veel taotlema minna ei saa. Ootame, kuni kuumalaine möödas. Järgmisest nädalast nagu näitab 27 kraadi, äkki siis?
Danielilt teateid pole, aga ootame ja loodame. Kui peaks selguma, et me arvuteid siiski tagasi ei saa, siis ostame mulle uue arvuti 🙂 See Innoga ühe arvuti jagamine hakkab maru tüütuks muutuma 😀
Pildil Ellake eile Lourinha Dinopargis arroz de patot söömas 🙂 Muidugimõista suure kahvliga!
IRJA TÄHISMAA
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
