RMK otsib rentnikke enam kui 6500 hektarile pärandniitudele 

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab 2026. aastal kokku 15 elektroonilist enampakkumist, mille eesmärk on anda rendile 426 maatükki kogupindalaga 6566 hektarit poollooduslikke kooslusi ehk pärandniite üle Eesti. Tegemist on viimaste aastate ühe suurima mahuga rendipakkumisega.

Võrdluseks – 2025. aastal pakkus RMK enampakkumistel üle Eesti rendile kokku 4378 hektarit. Tänavu moodustab ainuüksi Matsalu rahvuspargis pakkumisele minevate alade maht – üle 3500 hektari – märkimisväärse osa kogu Eesti pärandniitude rendipakkumisest ning on peaaegu sama suur kui möödunud aasta kogupakkumine üle Eesti.

Alates 2025. aastast toimuvad pärandniitude rendi enampakkumised riigimaa elektroonilises oksjonikeskkonnas. Kehtestatud on ka alghind: kuni ühe hektari suurustel aladel 10 eurot ning suurematel aladel 10 eurot hektari kohta. Lõplik renditasu kujuneb turutingimustes enampakkumise käigus. Enampakkumisel osalemiseks tuleb tasuda 10-eurone osavõtutasu iga maatüki kohta, mis katab enampakkumise korraldamise kulud.

RMK kinnisvaraosakonna juhi Karl Männi sõnul on muudatuste eesmärk muuta protsess läbipaistvamaks ja osalejatele selgemaks. „Elektrooniline oksjonikeskkond tagab võrdse kohtlemise kõigile osalejatele ning muudab pakkumiste tegemise mugavamaks. Meie eesmärk on, et pärandniitude hooldamine jõuaks nende inimesteni, kes on valmis panustama looduse hoidmisse pikaajaliselt ja vastutustundlikult,” ütles Mänd.

2026. aastal jõustuvad täiendavad muudatused renditingimustes. Rentnikel on võimalik kokkuleppel tasuda aastane rendisumma osade kaupa, tingimusel et viimane osamakse tehakse hiljemalt 31. oktoobriks. Samuti määratakse selgemalt ajavahemik, millest alates tekib renditasu maksmise kohustus nendel maatükkidel, kus RMK-l on eelnevalt taastamiskohustus ning kus tehakse enne kasutusse andmist taastamistöid.

Eelisõigus on ala viimasel rentnikul ning piirneva või külgneva ala rentnikul. Soovi korral on neil võimalik võtta maatükk kasutusse oksjonil kujunenud lõpphinnaga, eeldusel et nad on enampakkumisel osalenud. Eelisõigust saab esimesena kasutada ala viimane rentnik.

„Soovime väärtustada neid hooldajaid, kes on juba panustanud ala heasse seisundisse. Eelisõigus annab neile võimaluse jätkata senist tööd ka edaspidi, kui nad on valmis turutingimustel konkureerima,” selgitas Karl Mänd.

Lepingutest eemaldatakse hooldamise eritingimused, kuna kinnisasjadel kehtivad looduskaitselised piirangud – sealhulgas poollooduslike koosluste hooldamistingimused – on ajas muutuvad ning need kehtestab kaitseala valitseja, Keskkonnaamet. Edaspidi tuuakse pakkumisteates välja maatükil esinevad elupaigatüübid ning teave varasema maakasutuse kohta, et huvilistel oleks parem ülevaade ala seisundist ja võimalustest.

Tagasisidet arvesse võttes viiakse enampakkumised läbi valdavalt maakondade kaupa, et osalemine oleks paremini planeeritav. Suurim pakkumiste maht on Läänemaal (101 maatükki) ja Saaremaal (86 maatükki), millele järgneb Pärnumaa 71 maatükiga. Suure mahu tõttu korraldatakse Läänemaal ja Saaremaal enampakkumised kahes osas.

Teatud juhtudel koondatakse eraldi enampakkumistesse korduvate katastritunnustega maatükid ning maakonnad, kus pakkumiste arv on väiksem. Näiteks võib ühel kinnisasjal, nagu Karula rahvuspark ja Matsalu rahvuspargi aladel, paikneda mitme rentniku hooldatavaid alasid. Kuna elektrooniline oksjonikeskkond ei võimalda ühel kinnisasjal korraldada mitut pakkumist samaaegselt, tuleb sellised maatükid pakkuda välja eri aegadel.

Enampakkumiste ajakava ja maarendiga seotud dokumendid on kättesaadavad RMK kodulehel. Enampakkumisel osalemiseks tuleb registreeruda riigimaa elektroonilises oksjonikeskkonnas.