RMK: igal aastal korjame metsast 200 tonni prügi – selle koht ei ole looduses
Avaldatud: 13 november, 2025
Prügihunnik metsa all. Foto: RMK Hoolimata aastatepikkusest selgitustööst leidub endiselt neid, kes võtavad prügikoormaga suuna riigimetsa, et oma sodi sinna maha kallata. Riigimetsa Majandamise Keskus tuletab meelde, et mets on meie kõigi oma ja prügi koht ei ole looduses, vaid jäätmejaamas.
„On kurb tõdeda, et igal aastal tuuakse riigimetsa kümnete autokoormate kaupa prügi. Tänavu oleme Eesti erinevaist paigust koristanud ligi 200 tonni erinevaid jäätmeid,” tõdeb RMK kinnisvaraosakonna juhataja Karl Mänd. See on üksnes metsa alla toodud prügi ning sellesse arvestusse ei kuulu jäätmed, mida RMK korjab kokku riigimetsa puhketaristu juurde paigutatud prügikastidest.
„Mets on elupaik, mitte prügipaik. Seal on loomad, linnud, putukad, puud, marjad ja seened – aga mitte prügi. Kui sodi satub metsa, siis seetõttu, et inimesed on selle sinna viinud,” rõhutab Mänd. Metsa jõuab nii majapidamise suurpuhastuses tekkivaid jäätmeid, ehituse- ja remondijäätmeid, vana mööblit, arvukalt rehve ja autode lammutamise jääke. Samuti tassitakse metsa vanu rõivaid, kodumasinaid, erinevaid pakendeid, sealjuures ka niisuguseid jäätmeid, mida saab üle anda korraldatud jäätmeveo käigus, viia jäätmete kogumispunktidesse ning tasuta või mõõduka tasu eest jäätmejaama. Näiteks leidis RMK töötaja Taagepera metsast suure hunniku klaaspudeleid, ometi on igas suuremas asulas olemas avalikud pakendikonteinerid.
Mänd rõhutab, et metsa alla ei tohi tuua ka aia- ja haljastusjäätmeid, sest nendega võivad loodusesse levida võõrliigid (Hispaania teeteod, pargitatrad, Kanada kuldvits jms) ja liigid, mis muidu metsas ei kasvakski, näiteks mets-viinapuu või bergeenia. „Palun ärge viige metsa mitte midagi, isegi mitte aiajäätmeid. Niidetud muru, puulehed, lillevarred ja õunad – kõik need loovad soodsa pinnase võõrliikide levikuks,” märgib Karl Mänd. Aiajäätmed tuleb ikkagi üle anda korraldatud jäätmeveo käigus (nt omavalitsuse korraldatud lehtede äravedu), oma aias kompostida või viia jäätmejaama.
Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Helen Akenpärg lisab, et kui aiajäätmeid viiakse asula lähedase metsa alla, võib see asulasse meelitada ka metsloomi. „Õunad või mõni muu maitsev vili on metsloomale kergesti kättesaadav kõhutäis. Loomale võib seetõttu jääda mulje, et ta on inimasulasse ka edaspidi oodatud. Seetõttu tuleb biojäätmeid hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostikastides. Kui aias kompostimine kuidagi ei sobi ning on soov biojäätmetest vabaneda, tuleb uurida pakutavate lahenduste kohta kohalikust omavalitsusest. Biojäätmed saab kompostimise asemel viia ka mõnda lähedal asuvasse jäätmekeskusesse,” selgitas Akenpärg.
RMK töötajad panevad inimestele südamele, et prügi koht ei ole looduses. Prügi peab koguma juba kodus liigiti ning selle ära andma läbi korraldatud jäätmeveo või mõne jäätmeliigi puhul ise jäätmejaama viima – vaid nii tekib võimalus jäätmete ümbertöötlemiseks ja uuesti kasutusse võtmiseks.
Rohkem infot: Prügi koht pole metsas » Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
Prügikoristus riigimetsast:
- 2023 koristati 237,6 tonni prügi
- 2024 koristati 290,7 tonni prügi
- 2025 on koristatud 191,4 tonni
- Tänavu on prügikoristusele kulunud 41 833 eurot.
- Valdavalt on tegemist prügiga, mille inimesed on metsa toonud. Siiski kuulub siia arvestusse ka surnud hüljeste koristus Pärnumaal (2024. aastal 1,7 tonni ning 2025. aastal 2,8 tonni).
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
