RMK 2024. aasta kokkuvõte: Järjepidevus riigimetsa kasvatamisel on toonud senisest rohkem hüvesid
Avaldatud: 2 aprill, 2025
Riigimetsa noorendik. Foto: Jarek Jõepera Riigimetsa kestlik kasvatamine ning viimaste aastate keskmisest kõrgemad puiduhinnad on võimaldanud RMK-l suunata rohkem vahendeid looduskaitsesse, suurendada looduses puhkamise võimaluste atraktiivsust ja kogemust ning panustada täiendavalt riigikassasse.
2024. aastal pani RMK aluse uue metsapõlve kasvule 10 500 hektaril ning tegi noore metsa hooldustöid enam kui 40 000 hektaril, et tagada riigimaa tootlikkus ja kvaliteetne palgimets järgmisteks aastakümneteks. Metsa jõudis RMK taimlates kasvatatud noori puid üle 21 miljoni.
RMK metsade portfellist moodustas 2024. aasta lõpuga majandatav mets 57% ja kaitstav mets 43%. Kaitstavas metsas RMK uuendusraieid ei tee ning seal saab mets areneda elurikkust toetavalt suuresti omasoodu, kui just pole vaja hädapärast sekkumist puhveraladel metsakahjustuste leviku piiramiseks.
Majandatavatest küpsetest metsadest varus RMK puitu mullu klientidele 3,5 miljonit kuupmeetrit (2023. aastal 3,9 mln m3). Müüdud ümarpuidu keskmine hind langes aastaga 6,2 euro võrra tasemele 73 eurot kuupmeeter.
Metsade kestliku majandamise tulemusena teenis RMK 2024. aastal kokkuvõttes 253,3 miljonit eurot müügitulu ja 74,5 miljonit eurot ärikasumit. Dividendina maksis RMK jaotamata kasumi arvelt mullu riigikassasse erakordse summa ehk 119,6 miljonit eurot, millelt laekub eelarvesse veel tulumaks summas 24,6 miljonit eurot.
RMK juhatuse esimehe Mikk Marrani sõnul saab majandusaastat pidada edukaks: „Seda nii riigile tulu teenimise vaatest kui ka strateegiliste eesmärkide poole liikumisel, milleks on elurikkana hoitud loodus, kestlikult ja kliimapositiivselt loodud tulu ning üha teadlikum looduskasutus.”
Eelmisel aastal toimunud auditite tulemusena leidis kinnitust, et RMK keskkonnajuhtimissüsteem ning säästliku metsamajandamise praktikad on jätkuvalt vastavuses nelja rahvusvahelise standardi nõuetega (ISO 14001, ISO 9001 ning PEFC ja FSC).
Lisaks järgib RMK oma tegevuses arengukavas seatud eesmärke. See tähendab väiksemaid ja loodusesse paremini sobituvaid raielanke, lageraiele alternatiivseid raieid, rohekoridoride ja vanemate metsaosade hoidmist ning raiete kontsentreerituse vältimist.
Panus looduskaitsesse
Metsade majandamisest teenitud tulust kasutas RMK ligi 5 miljonit eurot erinevateks töödeks loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Eraomanikelt ostis RMK looduskaitsealust maad 7,8 miljoni euro väärtuses.
RMK on jätkuvalt suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Aasta jooksul taastas RMK liikide elupaiku ligi 2200 hektaril, peamine rõhk oli märgalade taastamisel. Suurim veeobjekt oli Vasalemma jõe Ruila paisu lammutamine ja tehiskärestiku rajamine uude jõesängi. Liigikaitsetöid tehti pea 200 hektaril 33 haruldasele või ohustatud liigile.
RMK kalakasvatuskeskus asustas Eesti vetesse 300 000 lõhe, siia ja atlandi tuura noorkala ning üle 550 000 siiavastse.
Kuna RMK strateegia on ühe fookustest seadnud elurikkana hoitud loodusele, alustasid selle eesmärgi toeks RMK-s mullu tööd kolm metsa- ja kolm veeökoloogi.
Rekordarv looduskülastusi
2024. aasta eriliselt soe kevad ja pikk soe sügis soosisid puhkamist looduses – RMK puhke- ja kaitsealade külastuste arv ületas esimest korda 3 miljoni piiri. Eelmisel aastal tehti rekordilised 3,2 miljonit külastust.
Külastustaristu hooldamise ja arendamissesse ning loodusteadlikkuse edendamisesse suunas RMK metsade majandamisest teenitud tulust pea 10 miljonit eurot.
Rekonstrueeriti Vanapagana metsamaja Järvamaal, Vanajõe oru õpperada Hiiumaal, Lepaaugu lõkkekoht Läänemaal, Kõnnu Suursoo laudtee Harjumaal, Tammeluha matkarada ning Endla metsamaja Jõgevamaal, samuti Valgejärve vaatetorn Läänemaal.
Metsa- ja loodusteadlikkust edendavates õppeprogrammides 15 külastuskeskuses ja Sagadi looduskoolis osales kokku ligi 50 000 inimest.
RMK haldab enam kui 3300 kilomeetrit matka- ja loodusradasid. Lisaks omab ja hooldab RMK 9500 kilomeetri ulatuses metsateid, mis avardavad inimeste looduses käimise võimalusi veelgi.
Taastuvenergia ja puiduväärindamine
Aitamaks kaasa Eesti kliimaeesmärkide saavutamisele algatas RMK 2024. aastal enampakkumise tuuleenergia arenduspotentsiaaliga riigimaadele ning lepinguni on seni jõutud 12 ala puhul.
2024. aastasse jäi ka protsess, millega RMK otsis riigimetsast varutavale vähemväärtuslikule paberipuidule kohapealset väärindajat. Lepinguteni kahe ettevõtjaga soovib RMK jõuda käesoleva poolaasta jooksul.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
