Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eesti majanduse hetkeseis on tugev ja rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab majandus tänavu 3,3 protsenti ja 2020. aastal 2,2 protsenti.

Maailma majanduse ja Eestit kõige rohkem mõjutavate teiste riikide majanduse väljavaade on viimastel kuudel nõrgenenud ja seetõttu kasvab Eesti majandus ka järgnevatel aastatel, kuid varasemast aeglasemas tempos.

Eesti tööturgu iseloomustab praegu tööhõive kõrge tase ja palkade kiire kasv. Keskmine palk kasvab mulluse 1314 euroga võrreldes sel aastal 1404 euroni ja järgmisel aastal 1484 euroni. Palgad kasvavad märgatavalt kiiremini kui hinnad: keskmise palga reaalkasvu, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu oodata 4,8 protsenti ja järgmisel aastal 3,4 protsenti.

Tööga hõivatud inimesi on Eestis varasemate aastatega võrreldes rekordiliselt palju. Sel aastal on oodata tööl käivate inimeste arvu kasvu 1 protsendi jagu. Järgmisel aastal hõive kasv aeglustub 0,1 protsendile, sest vaba tööjõu ressurss on ammendumas. See tähendab, et ettevõtted peavad hakkama ärimudeleid ümber vaatama ja panustama enam tootlikkuse tõstmisele. Tööpuudus püsib tänavu 5 protsendi läheduses ja suureneb järgmisel aastal veidi, 5,6 protsendile.

Tarbijahindade tõus aeglustub kahe eelneva aastaga võrreldes: kui möödunud ja ülemöödunud aastal tõusid hinnad 3,4 protsenti, siis sel ja järgmisel aastal aeglustub hinnatõus 2,2 protsendile ning 2021. aastal 2,1 protsendile. Järgmisel aastal on oodata energiahindade langust, tarbijahindu kergitavad teenuste ja toidu kallinemine.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on aastatel 2019–2023 puudujäägis, mis vastavalt seadusega kehtestatud eelarvereeglitele seab valitsusele ülesande parandada eelarvepositsiooni vähemalt 0,5 protsendi võrra SKPst eelneva aastaga võrreldes.

Struktuurseks puudujäägiks kujuneb prognoosi järgi tänavu 1,4 protsenti, järgmisel aastal 0,6 protsenti ja 2021. aastal 0,5 protsenti. See tähendab, et järgmise aasta eelarves säilib vajadus leida eelarves kokkuhoiukohti kevadel riigi eelarvestrateegiaga otsustatud mahus. Lisaks sellele tuleb parandada tänavust eelarvepositsiooni.

Valitsussektori võlakoormus väheneb prognoosi järgi järgmisel aastal 8 protsendile SKPst ja kahaneb ka edaspidi, langedes 2023. aastaks 6,7 protsendini SKPst. Uusi laene pole prognoosi kohaselt vajadust võtta.

Maksukoormus on tänavu ja kahel järgmisel aastal 33 protsendi lähedal SKPst ja liigub langevas trendis, vähenedes aastal 2022 prognoositavalt 32,6 protsendile SKPst ja 2023. aastal 32,4 protsendile SKPst.

Majandusprognoosi põhinäitajad:
2018 2019 2020 2021 2022 2023
SKP reaalkasv, % 4.8 3.3 2.2 2.6 2.5 2.3
SKP nominaalkasv, % 9.5 6.8 5.1 5.2 5.0 4.6
Kaupade ja teenuste eksport, % 4.3 3.4 2.4 3.3 3.3 3.2
Tarbijahinnaindeksi muutus, % 3.4 2.2 2.2 2.1 2.1 2.0
Keskmine palk, eurot 1310 1404 1484 1560 1638 1719
Keskmise palga reaalkasv, % 4.0 4.8 3.4 2.9 2.9 2.8
Keskmise palga nominaalkasv, % 7.6 7.2 5.7 5.1 5.0 4.9
Tööhõive kasv, % 0.9 1.0 0.1 0.0 -0.1 -0.2
Töötuse määr, % 5.4 5.0 5.2 5.4 5.5 5.6
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, % SKPst* -0.5 -0.2 0.2 0.0 0.2 0.0
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst* -1.7 -1.4 -0.6 -0.5 -0.1 -0.1
Valitsussektori võlakoormus, % SKPst* 8.4 8.9 8.0 7.7 7.2 6.7

Viimased uudised