Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Presidendi otsus jätta sõjakuritegusid ülistavate monumentide eemaldamist võimaldav seaduseelnõu välja kuulutamata on lühinägelik, hindab Isamaa aseesimees ja riigihalduse minister Riina Solman.

„Riigikogu võttis veebruari keskpaigas nelja erakonna üksmeelel vastu ehitusseadustiku ja teiste seaduste muudatused, mis lubavad riigil sekkuda, et eemaldada avalikust ruumist okupatsioonirežiimi ja inimsusvastaseid kuritegusid õigustavaid monumente. Kõnekeelselt on poliitikud seda kutsunud „punamonumentide eelnõuks“. Kahjuks jäi president oma otsuses kinni sellesse viimasesse, mitte seaduse sisusse,“ ütles Solman.

Riigikogus vastu võetud seaduse tekst puudutab hoone avalikult nähtavat osa, samuti avalikult eksponeeritud monumenti, skulptuuri, mälestusmärki ja muu sellist rajatist, mis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Presidendi hinnangul pole see aga õigusselge, kuna seaduse seletuskirjas on keskendutud Nõukogude võimu tegudele, aga keeld on sõnastatud laiemalt.

„Kahtlemata on punamonumendid ja nende saatus seaduse kõige tähtsam punkt. Need on meie avalikus ruumis Eesti elanike meeli mürgitanud üle kolmveerandsajandi, neist viimased 32 aastat on Eesti olnud sealjuures iseseisev riik. Punamonumentide koht on muuseumis või prügimäel,“ rõhutas Solman. „Samas ei ole õige, kui seadus tegeleb ainult minevikumurede lahendamisega. Piisab vaid sellest, kui meenutada ühe Eesti „aktivisti“ hiljutist käiku okupeeritud Ukraina territooriumile ja vaadata tema järgnenud häältesaaki valimistel. Me peame ennetama olukordi, kus keegi tahab hakata ülistama Venemaa terrorit teiste vabade riikide ja rahvaste vastu. Sellepärast on ka seadus sõnastatud laiemalt kui ainult Nõukogude liidu monumentide pihta.“

Viimastel nädalatel on justiitsministeeriumi tellimusel valminud kaks täiendavat analüüsi – Soraineni advokaadibüroo ja vandeadvokaat Paul Kerese poolt. Mõlemad jõudsid järelduseni, et seaduses puudub vastuolu põhiseadusega. „Õigusselguse põhimõte ei nõua, et seadusandja otsustaks kõik küsimused ise. Seaduse rakendamise üksikasjad võib seadusandja jätta otsustamiseks täitevvõimule, sh kohalikule omavalitsusele. Seadusandaja peab reguleerima kõik olulised küsimused, lähtudes sellest, kui tähtsad on normid põhiseaduse, ennekõike põhiõiguste teostamise seisukohalt,“ leidis Paul Keres.

„Isamaa on nii seadust koostades kui ka pärast selle vastuvõtmist kuulanud eksperte, kelle hinnangul on see põhiseadusega kooskõlas. Presidendi otsus tähendab, et nüüd tuleb seaduse uuesti vastu võtmine peagi koguneval Riigikogu uuel koosseisul esimese asjana ette võtta ning loodetavasti on erakonnad selle vastuvõtmisel sarnasel üksmeelel kui kolm nädalat tagasi,“ sõnas Solman.

Viimased uudised