Riiklik uuring selgitab keskkonnakemikaalide mõju Eesti inimeste tervisele, fookusega Ida-Virumaale
Avaldatud: 10 juuli, 2025
Juulis käivitub Sotsiaalministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel ja koostöös Terviseametiga laiaulatuslik terviseteadusuuring. Eesmärk on selgitada välja, mil määral on Eesti eri piirkondade inimeste organismi kogunenud ümbritsevast keskkonnast pärinevaid kahjulikke aineid. Uuringu tulemused loovad tõenduspõhise aluse, et ennetada kogu Eestis krooniliste haiguste riske ja vähendada neisse haigestumist.
Tartu Ülikooli teadlaste juhitavas uuringus „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas” osaleb 1000 inimest. Neist pooled on Ida-Virumaalt ning teise poole moodustab võrdlusgrupp mujalt Eestist. Osalejatest on pooled 6–11-aastased lapsed ja pooled tööealised täiskasvanud. Uuringus osalemine on vabatahtlik, valim koostatakse juhu- või sihtvalikuga. Sihtvaliku aluseks on töövaldkond, näiteks põlevkivitööstuses või põllumajanduses töötamine.
Sotsiaalminister Karmen Joller kutsus üles kõiki uuringu valimisse sattunud inimesi selles osalema: „Teie kaasa löömine annab meile ja arstidele vajalikud teadmised, et paremini ennetada terviseprobleeme ning vajadusel teha selleks muudatusi tervishoiu korraldamises või seadustes. Uuringu fookus on Ida-Virumaal, kuna Tervise Arengu Instituudi 2023. aasta andmetel elavad sealsed inimesed tervena 11 aastat vähem kui Harjumaal,” selgitas minister Joller.
Uuringu käigus annavad osalejad perearsti või töötervishoiuarsti juures vere-, uriini- ja juukseproovi, milles määratakse keskkonnast ja toidust pärinevate ohtlike ainete sisaldust.
Uuritavad ühendid võivad olla kogunenud aastate jooksul inimeste organismi eelkõige piirkonna tööstus- aga ka põllumajandusheitmete tulemusel ning elukeskkonnast. Vaatluse all on näiteks raskmetallid nagu plii ja elavhõbe. Samuti polüaromaatsed süsivesinikud (PAHid), mida leidub näiteks ahikütte suitsus ja tööstusheidetes. Lisaks uuritakse ka lenduvaid orgaanilisid ühendeid, nagu benseen, ksüleen, millega võib kokku puutuda nii töökeskkonnas kui ka kütuste ja lakkide aure sisse hingates.
Samuti otsitakse proovidest pestitsiide jääke ja kemikaale, mis pärinevad meie igapäevastest tarbekaupadest. Nende hulka kuuluvad ftalaadid, mida lisatakse plastile selle pehmendamiseks ja mida leidub näiteks mõnedes mänguasjades, toidupakendites ja isegi kosmeetikas. Teine oluline grupp on PFAS-ained, mida tuntakse ka kui „igavesi kemikaale”, sest need ei lagune looduses. Neid kasutatakse, et muuta tooted vee-, rasva- ja plekikindlaks – näiteks praepannide mittenakkuval kattel, vetthülgavatel jopedel, kiirtoidu pakenditel ja mööbliriidel. Just neid „igavesi kemikaale” on hakatud seostama mitmete tervisehäiretega, näiteks immuunsüsteemi nõrgenemise ja hormonaalse tasakaalu häiretega.
Uuringu juht, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru märkis, et viimane sarnane uuring tehti Eestis 1990. aastatel. „Praegune uuring võimaldab andmeid võrrelda ning kaardistada hetkeolukorra nii Ida-Virumaal kui Eestis laiemalt,” kommenteeris prof Orru ja lisas: „Sarnaseid andmeid kogutakse kokku 25 Euroopa riigis, mis annab tulemustele laiema kaalu ja aitab välja töötada soovitusi terviseriskide vähendamiseks kogu Euroopas.”
Proovide kogumine kestab 2026. aasta suveni. Uuringu tulemused avaldatakse orienteeruvalt 2027. aasta suvel. Uuringut kaasrahastatakse Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi projektist „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine”.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
