Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Maria Rätsep

2026. aasta karuputke tõrjeks on riiklik rahastus täies mahus tagatud. Kõik tõrjet vajavad karuputke kolooniad nii riigi- era- kui munitsipaalmaadel on võimalik 2026. aastal tõrjuda riikliku tellimusena. Omavalitsused ja eraomanikud on teretulnud panustama võõrliikide tõrjesse vabatahtlikult.

„Karuputk on ohtlik nii inimesele kui loodusele ja tema leviku tõkestamiseks on järjepidev tõrje eriti oluline. Kui kärpeülesannete tõttu sattus kahtluse alla Keskkonnaameti võimalus karuputke võõrliikide tõrjega senises mahus jätkata, valmistasime ette tõrje järk järgulise maaomanikele üle andmise plaani,” selgitas Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. „Tänaseks on riik vajalikud lisavahendid järgmiseks aastaks leidnud, tõrje saab täies mahus jätkuda senisel moel.”

Käesoleval aastal on Keskkonnaamet tellinud karuputke võõrliikide tõrjetöid nii riigi- kui eramaal kokku enam kui 2400 hektaril, tööd läksid maksma ligikaudu 360 tuhat eurot. Karuputke tõrjet on tehtud alates 2006. aastast ning järjepideva tööga on kolooniad õnnestunud hävitada enam kui 800 hektaril. Paraku on samal ajal leitud ka uusi kasvukohti, näiteks on 2025. aasta välitööde käigus lisatud jooksvalt tõrjesse 152 uut karuputke võõrliikide kolooniat, kokku 41 hektaril.

Vakra selgitas, et võõrliikide tõrje on tõhus üksnes siis, kui see on järjepidev ja panustavad nii riik, kohalikud kogukonnad kui maaomanikud. „Juba täna on olemas hulk eraomanikke ja omavalitsusi, kes tegelevad hoogsalt ja vabatahtlikult oma maadel võõrkliikide tõrjega, olgu selleks karuputk, verev lemmmalts või hispaania teetigu. Tervitame sellist panustamist ja püüame igati toeks olla.”

Keskkonnaamet jätkab keskset toetust kõigi võõrliikide tõrjeks läbi parimate paraktikate vahendamise ja juhendmaterjalide pakkumise. Just praegu on võimalik omavalitsustel taotleda ka rahalist toetust Keskkonnainvesteeringute keskuse looduskaitseprogrammist.

„Karuputke puhul on olemas tõhus keskselt teostatav tõrjemeetod, sellega saab riik jätkata. Veel ei ole leitud lahendust, mis võimaldaks keskselt ja tõhusalt üle võtta näiteks hispaania teeteo tõrjet, siin on põhiroll endiselt kohapealsel järjepideval korjamisel ja tõrjumisel. Oleme väga tänulikud omavalitsustele ja aiaomanikele, kes on sel aastal tõelise nälkjauputusega rinda pistnud. Järgmiseks hooajaks saab valmis plaan, mille abil ka võõrnälkjate tõrjet veelgi tõhusamalt teha,” avaldas Vakra lootust.

Lisainfot karuputke tõrjevõtete kohta ja kaardirakenduse teadaolevate karuputke leiukohtadega võib leida veebilehelt keskkonnaamet.ee/karuputk.

Viimased uudised