Riik võib hakata maapiirkondades kodulaenu puhul garantiid pakkuma

Vähem kui aasta eest oli Setomaal Laossina külas asuv talu koduks neljalapselisele perele. Nüüd on Naari talu üksnes suvekodu. Perel tuli ümber kolida suuremasse asulasse, kuna pank ei andnud neile renoveerimislaenu. Kohalik Mikitamäe lasteaed-kool on kaotanud neli õpilast, küla noore pere, vahendab „Aktuaalne kaamera”.

Rõuges elav Laivi Org on näide sellest, kuidas pankade poliitika nullib ära riikliku regionaal- ja perepoliitika. Tema peres on samuti juba neli last ja kuigi Laivi Org sooviks perre veel vähemalt kahte last ei näe ta selleks hetkel võimalust, kuna perel oleks vaja selleks suuremat elupinda.

„Kuna mul 75 ruutmeetrit ja neli last juba, siis mul lihtsalt ei ole toda viiendat ja kuuendat kuhugi panna, nii et ma ütlen küll, et minu puhul tõenäoliselt jäävad viies ja kuues laps sündimata, sest mul pole ruumi, kuhu neid panna,” ütles Org.

Org märkis, et pank ütleb, et kui tagatist pole, siis laenu ei saa. „Võib-olla oleks vaja mingisugused riiklike garantiisid, et meiesugune pere, kellel tahtmist on, aga tagatist ei ole, et seda tagatise osa kuidagi garanteerida,” lausus Org.

Just sellist riikliku käenduse abiplaani ongi valitsus hetkel koostamas. „Riik oma finatsinstrumentidega võiks minna appi, lihtsalt käendama. Meil on olemas Kredex, kes sellist tegevust ka arendab, aga sellel võiks olla suurem regionaalpoliitiline meede, muidu me ei peata seda protsessi, kus maapiirkonnas inimesed meilt lahkuvad. Konkreetsed lahendused peaks valitsus siin lähiajal, lähima poole aasta jooksul otsustama, milliseks nad välja kujunevad,” ütles regionaalminister Jaak Aab (KE).

Ehkki pangad kinnitavad, et pole vahet, kus Eestimaa otsas laenusoovija elab, tehakse lõviosa tehinguid ikkagi Harju- ja Tartumaal.

Maa-ameti statistika näitab, et sel aastal tehtud korteritehingutest tehti 55 protsenti Harjumaal, sealhulgas 42 protsenti Tallinnas. 12 protsenti tehinguist tehti Tartumaal, sealhulgas üheksa protsenti Tartus. Ida-Virumaa tehingud moodustavad 10 protsenti ja Pärnumaa omad kuus protsenti. Ülejäänud maakondades kokku tehti 17 protsenti tehingutest ning maakonniti kõigub protsent ühe ja kahe vahel.

SEB eraklientide panganduse divisioni juht Sille Halling ütles, et elamu kinnisvara turg on aktiivne seal, kus elab rohkem inimesi.

„Täna ca 70 protsenti tehingutest elukondliku kinnisvaraga tehakse Tallinnas ja Tartus ja 30 protsenti väljaspool neid. Sama proportsioon kehtib ka SEB kodulaenu lepingute puhul, et kui on ostetud maa, siis peaks olema aru saada ja kalkulatsioon, kui plaanitakse ehitada sinna maja, siis on võimalik seda finantseerida ehituslaenuga. Tingimused, kas ostetakse kinnisvara Tallinnas või Võrumaal, ei erine. Üldjuhul piisab ühest tagatisest, aga sõltuvalt projektist teatud perioodil, näiteks ehitusperioodil, on vajalik ka lisatagatis,” rääkis Halling.