Riik omandas eelmisel aastal rekordiliselt looduskaitseliste piirangutega maad
Avaldatud: 10 jaanuar, 2025
Foto: RMK Riik omandas RMK kaudu 2024. aastal 35 looduskaitseliste piirangutega kinnisasja kogupindalaga 481 hektarit, mida on enam kui kaks korda rohkem kui üle-eelmisel aastal.
2024. aastal kulus riigil looduskaitseliste piirangutega maade omandamisele 7,8 miljonit eurot, käesoleval aastal on selleks ette nähtud 10,84 miljonit eurot. „Kliimaministeerium ja RMK on kokku leppinud, et järgnevatel aastatel RMK eelarves piirangutega maade omandamisele mõeldud summasid tõstetakse. See on väga oluline, sest avalduste arv kinnisasja riigile võõrandamiseks on viimase aasta jooksul oluliselt tõusnud,” ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.
Looduskaitseliste piirangutega maa riigile omandamine on aasta aastalt tõusnud: 2023. aastal omandas riik 223, 2022. aastal 153 ja 2021. aastal 101 hektarit piirangutega maad. Samas on tõusnud ka maaomanike huvi võõrandada riigile looduskaitseliste piirangutega maad: kui varasematel aastatel esitati keskmiselt 20-30 kinnisasja riigile võõrandamise avaldust, siis 2023. aastal esitati 114 avaldust ja 2024. aastal esitati 173 avaldust.
„Kuigi oleme suurendanud piirangutega maade omandamisele mõeldud eelarvet, tähendab maaomanike suurem huvi riigile maad võõrandada paraku ka pikemat ooteaega. Omandamise järjekorras on hetkel üle 200 kinnisasja ning omandamise järjekorra pikkuseks on praegu 1,5-2 aastat,” kommenteeris Tooming.
Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas asuv või kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldav maa on võimalik riigile müüa juhul, kui kaitsekord piirab maa sihtotstarbelist kasutamist olulisel määral. Oluliselt piiravaks peetakse loodusreservaadi ja väikeste eranditega sihtkaitsevööndi kaitsekorda, aga ka piiranguvööndi kaitsekorda, kui see välistab näiteks metsamaal valmiva või küpse metsa puhul uuendusraied.
Isikutelt, kes on teadlikult omandanud looduskaitseliste piirangutega maa, riik reeglina maad ei osta.
Lisaks maa riigile võõrandamisele on võimalik Natura 2000 erametsades ja väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvates erametsades võimalik taotleda looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetust. Sihtkaitsevööndis ning Natura 2000 ala piiranguvööndi ja hoiuala metsaelupaigas ehk rangelt kaitstavatele aladel on toetuse määr 2025. aastast 160 eurot hektari kohta. Samuti ei pea maamaksu maksma kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maalt ning püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt, piiranguvööndis on maamaks 50%. Riik kompenseerib sellest aastast kohalikele omavalitsustele maamaksust saamata jäänud tulu täies ulatuses.
Maa riigile müügiks esitab kinnisasja omanik avalduse Keskkonnaametile, kes kontrollib, kas isikul on võimalik maad riigile müüa ning kas maa sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud.
Juhul, kui maa müük riigile on lubatud, algatab kliimaminister Keskkonnaameti ettepanekul kinnisasja riigile omandamise menetluse. Kinnisasja omandamiseks tehtud ettepanekuid menetletakse nende laekumise järjekorras. Järjekord on avalikult üleval riigipilves ning sellega on võimalik tutvuda Kliimaministeeriumi veebileheküljel: https://pilv.envir.ee/index.php/s/oWG4QKDfQqMWoxw.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
