Riik muudab inimeste andmete kasutamise läbipaistvaks – andmejälgija muutub asutustele kohustuslikuks
Avaldatud: 16 detsember, 2025
Pilt: Pexels Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta saatis täna kooskõlastusringile seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse, millega muudetakse andmejälgija kasutamine avalikule sektorile kohustuslikuks – igal inimesel tekib selge ja mugav võimalus riigiportaalis näha, kes, millal ja miks on riiklikes andmekogudes tema andmeid vaadanud.
Eesti digiriigi edulugu toetub suuresti kodanike usaldusele – inimesed peavad olema kindlad, et nende andmeid kasutatakse sihipäraselt ja seaduslikult. Seni on andmejälgijaga liitumine olnud asutustele vabatahtlik, mistõttu on täna süsteemiga liidestatud vaid väike osa riiklikest andmekogudest – neid on 15 prognoositavast 300st. See on tekitanud olukorra, kus inimesel puudub terviklik ülevaade tema andmete kasutamisest riigi poolt.
„Inimese andmed kuuluvad inimesele, mitte ametiasutusele. Meie eesmärk on lõpetada olukord, kus riigi andmekasutus on inimese jaoks justkui must kast. Kui ametnik vaatab inimese andmeid, jääb sellest maha jälg, ja inimesel on õigus seda jälge näha,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. „Muudame andmejälgija kohustuslikuks, et kasvatada usaldust riigi vastu ning anda inimestele tegelik kontroll oma andmete üle. See on põhimõtteline muutus projektipõhiselt lähenemiselt süsteemsele läbipaistvusele.”
Kohustuslik teekaart aasta lõpuks
Kavandatava seadusemuudatuse kohaselt muutub andmejälgijaga liidestumine kohustuslikuks kõigile infosüsteemide andmevahetuskihiga X-tee liidestatud avaliku sektori andmekogudele. Et üleminek oleks sujuv ja arvestaks asutuste tehnilist võimekust, on protsessile seatud konkreetsed tähtajad.
„Olen andnud suunise, et kõik ministeeriumid peavad oma haldusala piires välja töötama konkreetse teekaardi juba käesoleva aasta lõpuks. Selles plaanis tuleb fikseerida täpsed ajad, millal andmejälgijat rakendatakse,” rõhutas Pakosta. „Tunnustan neid ministeeriume ja asutusi, kes on olukorra tõsidust mõistnud ning oma teekaardid ja plaanid juba praeguseks kenasti edastanud. See näitab valmisolekut liikuda avatuma riigijuhtimise poole.”
Erisused julgeoleku ja kriminaalmenetluste puhul
Kuigi eesmärk on maksimaalne läbipaistvus, arvestab uus regulatsioon ka olukordadega, kus info avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut või õigusemõistmist. Väljatöötamiskavatsuses on selgelt määratletud erisused, millal andmejälgijat ei pea rakendama või millal info kuvamine on ajutiselt piiratud.
Erisused puudutavad peamiselt:
- Kriminaalmenetlusi ja jälitustoiminguid: kui andmete vaatamise fakti avalikustamine võib kahjustada käimasolevat uurimist, siis seda infot andmejälgijas koheselt ei kuvata. See välistab olukorra, kus kurjategija saaks süsteemi kaudu hoiatuse, et politsei tunneb tema vastu huvi. Info avalikustatakse tagantjärele, kui piirangu alus on ära langenud.
- Riigisaladust: andmekogud, mis sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet, on liidestumiskohustusest vabastatud.
- Majanduslikku otstarbekust: erand tehakse ka andmekogudele, kus isikuandmete päringute arv on marginaalne ja süsteemi arenduskulu ületaks ebamõistlikult saadavat kasu.
Kuidas andmejälgija töötab ja mida see muudab?
Andmejälgija on teenus, mis võimaldab inimesel riigiportaali eesti.ee ja riigiäpi kaudu näha logisid tema isikuandmete töötlemise kohta. Praegu peab inimene oma andmete kasutamise kohta info saamiseks esitama igale asutusele eraldi teabenõude, mis on ajakulukas nii kodanikule kui ka ametnikule. Andmejälgija automatiseerib selle protsessi.
„Andmejälgija ei ole pelgalt IT-projekt, vaid tööriist põhiõiguste tagamiseks. See distsiplineerib ka ametnikke ja andmetöötlejaid – teadmine, et igast päringust jääb inimesele nähtav jälg, on parim ennetusmeede uudishimust tingitud või ebaseaduslike päringute vastu,” lisas minister. Viimastel aastatel on just logide kontrollimine aidanud tuvastada mitmeid andmekaitserikkumisi.
„Andmejälgija kohustuslikuks muutmine ei ole ainult läbipaistvuse suurendamine, vaid strateegiline samm andmepõhise riigi suunas. Kui kodanik näeb, kuidas tema andmeid kasutatakse, kasvab usaldus ja valmisolek lubada andmete taaskasutust uute teenuste loomiseks. See loob eeldused innovatsiooniks, vähendab dubleerimist ja halduskoormust ning aitab arendada kvaliteetsemaid, personaalsemaid teenuseid,” ütles JDMi andmete taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp.
Järgmised sammud
Justiits- ja Digiministeerium ootab ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide ja huvigruppide (sh Eesti Advokatuur, Eesti Andmekaitse Liit, ITL) arvamusi ja kooskõlastusi väljatöötamiskavatsusele hiljemalt 31. detsembriks 2025.
Pärast tagasiside analüüsimist valmistatakse ette avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu. Paralleelselt seadusloomega jätkub tehniline ettevalmistustöö Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) juhtimisel, kes tagab andmejälgija keskse haldamise ja arendamise.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
