Riik investeerib järgmisel neljal aastal riigikaitselisse taristusse ligi 680 miljonit eurot
Avaldatud: 5 september, 2025
Foto: RKIK Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus investeerib järgmisel neljal aastal ligi 680 miljonit eurot erinevatesse taristuobjektidesse üle Eesti. Lähiaastate fookuses on uute kaitsevõimete, liitlaste vastuvõtmise, Balti kaitsevööndi ja kaitsetööstuspargi arendamisega seotud taristu.
Kaitseotstarbeliste taristuinvesteeringute fookuses on neli olulist suunda: uute võimetega seotud taristu ehk peamiselt kasarmud ja relvasüsteemide väljaõppe ja hoiustamisega seotud hooned, strateegilise jätkusuutlikkusega seotud investeeringud nagu laod ja hoiuhallid, ning liitlaste vastuvõtuga seotud investeeringud nii riigikaitsega seotud taristusse kui ka avalikku taristusse – teedesse, sildadesse ja sadamatesse – ning Balti kaitsevööndi ja kaitsetööstusparkide arendamine.
Piirkonniti on lähiaastatel enim kaitsetaristu arendusi Lääne-Eestis ning Tartus ja Kagu-Eestis. Sel sügisel avatakse Ämaris Baltikumi suurim toitluskompleks ja Raadil kaasaegne sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, kus hakatakse välja õpetama kaitseväelasi, reservmeedikuid ja meditsiiniüliõpilasi. „Novembri lõpuks pannakse Balti kaitsevööndi raames maha Kirde- ja Kagu-Eestisse esimesed punkrid ning viiakse lõpuni 3,4 kilomeetri pikkune tankitõrjekraavi ehitus,” sõnas RKIK taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuteemalisel infopäeval „Kuidas EHITADA riigikaitset?“.
Tallinnas Miinisadamas käib hetkel ehitus lainemurdja ja kaide rekonstrueerimiseks, et võimaldada võtta igal ajal vastu liitlaste sõjalaevu. Viimase aasta jooksul on lepinguteni jõudnud või kohe jõudmas nii Kõpu radarpost kui ka Tartu ja Tallinna riigikaitsemajad, mis toovad valitsemisala asutused, mis seni on töötanud amortiseerunud või üüripindadel, ühe katuse alla kokku. „ Riigikaitsemajade projektide tulemusena väheneb kasutatav ruumipind hoonetes ning nende korrashoiuks kuluv eelarve,” selgitas Kollo. Samuti soovitakse 2026. aastal sõlmida lepingud Narva kaitseväe linnaku ehitamiseks ja Pärnumaa kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks.
Seoses taristuarendusega hangitakse lähiajal ka erinevaid teenuseid alates mööbli soetamisest, hoone tehnosüsteemide ja statsionaarsete tanklate hooldusest ja remondist tuleohutusseadmete ostu ja remondi ning müügiautomaatide teenuseni. Üheks mahukamaks RKIK-i tagatavaks teenuseks on toitlustusteenus. Toitlustuse valdkonnas tarnib tooteid ligi 100 koostööpartnerit, kelle hulgas on põhiosa Eesti kohalikel toidutootjatel sh väiketootjatel. RKIK toitlustab riigikaitsjaid 9 asukohas üle Eesti ning tagab toiduga varustatuse kaitseväele ka kriisiolukorras, samuti tagatakse toit kolm korda päevas ligi 5000 ajateenijale, teenistujale ja liitlasele „Järgnevatel aastatel on meie eesmärk suurendada toitlustusvõimekust enam kui 10 000 inimesele päevas,” lisas Kollo.
Kollo sõnul oli seekordse taristu infopäeva eesmärk tõsta partnerite teadlikkust eesseisvatest riigikaitsega seotud hangetest, tutvustada uuemaid hankemudeleid, sh uudne ja tulemuslik alliansshange, ning selgitada kaitseväe territooriumitele ligipääsu protseduure ja muudatusi riigisaladuse loa taotlemise protsessis.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
