Riigiprokuratuur taotleb Riigikohtult politseiametniku eripensioni kriminaalasjas kohtuotsuse tühistamist
Avaldatud: 21 juuli, 2025
Riigiprokuratuur esitas Riigikohtule kassatsiooni, millega taotleb Eerik Heldna eripensioniga seotud kriminaalasjas kõigi süüdistatavate suhtes tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning kohtuasja tagastamist ringkonnakohtule, sest kohus jättis mitmed olulised tõendid tähelepanuta. Riigiprokuratuur on erinevalt maa- ja ringkonnakohtust seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud fiktiivse tööstaaži loomine oli seadusevastane ning sellega peteti riigilt välja eripension.
Seaduse kohaselt pidi eripensioni saamiseks PPAs teenima vähemalt 25 aastat ja olema 01.01.2020 seisuga politseiteenistuses. Heldna oli politseiteenistuses aastatel 1996 – 2017 ehk ligi 21 aastat. Seega eripensioni saamiseks pidi Heldna naasma politseiteenistusse enne 2020. aasta 1. jaanuarit ning olema seal veel ligikaudu neli aastat.
Kohtule esitatud tõendite kogumist järeldub, et 2019. aastal töötas Heldna Kaitseministeeriumi haldusalas oleva asutuse ametikohal. Samal aastal loodi Heldna ja veel vähemalt nelja inimese jaoks PPA struktuuri täiendavad tunnistajakaitse üksuse ametikohad, millele asjaosalised tegelikult tööle ei asunud, vaid roteerusid kohe tagasi ametikohtadele, kus juba tööl olid.
„Nad vormistati nendele ametikohtadele, kuid keegi neist seal tegelikult tööle ei asunud. Sellest hoolimata vormistati samal päeval dokumendid, millega nad roteeriti näiliselt tagasi teistesse asutustesse samadele ametikohtadele, kus nad juba töötasid. Nii aga kulges nende politseiteenistuse staaž fiktiivselt edasi,” selgitas riigiprokurör Jürgen Hüva. Fiktiivse teenistussuhte tõttu rotatsiooni prokuratuuri hinnangul tegelikult ei toimunud.
„Prokuratuur leiab, et need ei olnud reaalsed teenistussuhted, mis oleks andnud aluse politseiteenistuse staažiks. Kogutud tõendid ei näita, et PPA-l oleks olnud sisuline vajadus nende täiendavate ametikohtade loomiseks ega Heldna politseiteenistusse võtmiseks.”
Prokuratuur on veendunud, et kohtule esitatud tõendite põhjal on võimalik jõuda järelduseni, et fiktiivse teenistussuhte loomise ainus eesmärk oli luua Heldnale näiliku politseistaažiga alus taotleda Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) eripensionit, mitte luua Heldnale ametikoht, mille raames ta politseitööd jätkata saaks.
Heldna esitas näiliselt tekitatud staaži alusel 2022. aastal SKA-le taotluse politsei eripensioni eelpensioni saamiseks. Fiktiivse teenistussuhtega SKA eksimusse viinud Heldnal tekkis eripensioni näol süüdistuse kohaselt igakuine ning ajas kasvav ebaseaduslik ja alusetu tulu.
„Nii on Heldna prokuratuuri hinnangul 2024. aasta detsembri seisuga saanud alusetult üle 14 000 euro. Eripensioni maksed jätkuvad ning arvestades Eesti mehe keskmist eluiga, võib see maksumaksjale tähendada ligikaudu miljonieurost kulu,” ütles riigiprokurör. Ülejäänud neli näiliselt PPA teenistusse vormistatud ametnikku ei ole prokuratuurile teadaolevalt SKA-le eripensioni saamise taotlust esitanud. Ka nende jaoks on selles kriminaalasjas õigusselguse saavutamine oluline.
Prokuratuuril oli vältimatu sellise kahtluse tekkimisel reageerida, asjaolud välja selgitada ning kriminaalasi õigusemõistmiseks kohtu ette viia. Harju Maakohus leidis, et süüdistuse esitamine ja kohtusse saatmine on olnud igati põhjendatud. Samuti nentis maakohus, et nii Heldna kui ka mõne teise rotatsiooni puhul võib olla tegemist eetilise probleemiga.
„Riigiprokuratuur on endiselt kindel, et süüdistuses kirjeldatud fiktiivse tööstaaži loomine polnud üksnes ebaeetiline, vaid ka seadusevastane ning sellega peteti riigilt välja eripension. Seetõttu pöördub Riigiprokuratuur täiendava õigusliku hinnangu saamiseks Riigikohtu poole,” kinnitas riigiprokurör Jürgen Hüva.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
