Riigiprokuratuur: Karistusseadustik ei võimalda prokuratuuril ka peale lisandunud materjali analüüsimist Pihlakodu AS suhtes uurimist alustada
Avaldatud: 26 juuni, 2025
Riigiprokuratuur analüüsis Pihlakodu AS suhtes tehtud teist kuriteoteadet ja ei tuvastanud selliseid uusi asjaolusid, mis annaksid karistusseadustiku järgi aluse hooldekodu suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks.
Kuriteoteates heideti Pihlakodu AS-le ette tegevusetuks jäämisega vägistamisele kaasaaitamist. Prokuratuur hindas kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks kuriteoteatele lisatud dokumente ja e-kirju, teistes kriminaalmenetlustes kogutud teavet ning Sotsiaalkindlustusameti järelevalve dokumente.
Analüüsitud materjal viitab sellele, et Pihlakodu AS juhid said võimalikust seksuaalkuriteost teada 2023. aasta detsembri alguses, misjärel esitas praeguseks vägistamises süüdistuse saanud abihooldaja lahkumisavalduse ja hooldekodu pöördus politseisse. Kriminaaltoimiku materjalide põhjal tegutses süüdistatav varjatult ja temale etteheidetavate tegude ennetamiseks oleks pidanud hooldekodu rakendama hooldaja suhtes sisuliselt pidevat järelevalvet. Sellist nõuet hooldekodudele seatud ei ole. Kuigi Pihlakodu AS töökorraldus oli puudulik, ei olnud puudujäägid põhjuslikus seoses endisele abihooldajale etteheidetavate seksuaalkuritegudega. Seega isegi kui hooldekodu oleks tegutsenud kõikide nõuete kohaselt, ei oleks see hoidnud ära seksuaalkuritegude toimepanemist.
Juhtiva riigiprokuröri Alar Lehesmetsa sõnul saab prokuratuur teha otsuseid ainult seaduse alusel ja kui ühiskond ootab hooldekodudelt suuremat vastutust või järelevalvekohustust, siis tuleb seadusandjal teha vastav seadusemuudatus.
„Tabasalu Pihlakodus toimunu on kahtlusteta põhjustanud palju kannatusi ja üleelamisi. On täiesti mõistetav, et avalikkus ja eelkõige kannatanute lähedased tajuvad, et hooldekodus toimunud võimalike kuritegude eest peab vastutama ka hooldekodu, kelle kohustus oli tagada hoolealuste turvalisus. Oleme korduvalt kontrollinud kogu meile teadaolevat informatsiooni, mille põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et hooldekodu oleks ignoreerinud, soosinud või aidanud kaasa seksuaalkuritegude toimepanemisele. Kui aga kellelgi on veel teavet, et hooldekodu võis võimalikest kuritegudest varem teada, siis oleme valmis ka edaspidi iga infokildu põhjalikult kontrollima,” kinnitas Lehesmets.
Kokkuvõtvalt ei ole riigiprokuratuuri hinnangul võimalik kuriteoteate põhjal väita, et Pihlakodu AS juhtivtöötajad oleksid seksuaalkuritegude kahtlusest teadnud enne 2023. aasta detsembrit, mil teavitati ka politseid. Seetõttu ei ole alust heita hooldekodule ette kuritegu ehk tegevusetusega vägistamisele kaasaaitamist.
Endisele abihooldajale on Põhja ringkonnaprokuratuur esitanud süüdistuse vägistamises, mida Harju maakohus arutab kinnises kohtumenetluses. Korduvas vägistamises süüdimõistmisel võib kohus karistada kuue kuni viieteist aasta pikkuse vangistusega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
