Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Riigikontrolör Janar Holm andis täna Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle Riigikontrolli aastaaruande, mis sel aastal keskendub esmatähtsate avalike teenuste tulevikule. Aastaraportis on vaadeldud perearstide, õpetajate, politseinike ning päästjate tööle asumise ja töölt lahkumise dünaamikat, ja jõutud järeldusele, et tuleks ausalt tunnistada: kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga avalike teenuste pakkumine käib meile üle jõu, seda eriti väljaspool Harjumaad ja Tartumaad.

Raport osutab, et täitmata töökohtade arv kasvab ja inimesi, kes võiksid töökohti võtmetähtsusega erialadel täita, ei paista ka kusagilt tulevat, seega tuleb meil reaalsusega kohaneda, mitte tegelda enesepettusega. „Avalike teenuste pakkumine ääremaal vajab ümberkorraldusi ja seda nii raha, kuid ennekõike inimeste puuduse tõttu,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm aruande põhijäreldusi. „Kui vaatame perearstide, õpetajate, politseinike ja päästjate töökohtade täitmist, on kogu Eesti peale Harju- ja Tartumaa paraku ääremaa rollis – korraga on ohus mitmete esmatähtsate teenuste osutamine. Peame endalt küsima, milline on üldse tulevikus realistlik avalike teenuste osutamise minimaalne tase nendes piirkondades ning kuidas seda tagada. Kusjuures pole hõiskamiseks ega muretuseks põhjust ka Tallinnas ja Tartus ning nende ümbruses.“

Keerukaimas olukorras on Hiiumaa, Saaremaa ja Läänemaa. Aruandest selgub, et esmatähtsatest teenustest kõige probleemsem on perearstiabi, sest pensionile siirduvaid perearste on peagi rohkem kui neid, kellega vabad kohad täita. Üha raskem on leida perearsti nimistutele uusi häid arste, luhtunud konkursside arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud neli korda.

Pea pooled perearstidest on 60-aastased või vanemad ehk on kas juba praegu pensioniealised või saavad soovi korral lähemal ajal pensionile minna. Praegu läheb perearst pensionile keskmiselt 67-aastaselt. Näiteks Hiiumaal on kõik perearstid pensioniealised või jõuavad kohe sellesse ikka.

Leidub nimistuid, kus perearstina on tegutsenud juba seitse aastat ajutine asendaja. Residentuuri lõpetajad ei soovi sageli kohe nimistu eest vastutust võtta või töötada Tallinnast ja Tartust eemal.

Üldhariduskoolides on nappus aineõpetajatest, ennekõike loodus- ja täppisteaduste pedagoogidest. Tihti ei taha pedagoogid väljapoole suuremaid keskusi õpetama minna ja Eesti õpetajatest enam kui kolmandik on üle 55-aastased ehk on praegu pensionieas või jõuavad sinna järgmise kümne aasta jooksul.

Päästjate ja politseinike seas seisab ees pensionile mineku laine ja samal ajal tuleb peale liiga vähe neid, kes sooviks seda tööd teha. Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul lahkub aastani 2030 teenistusest ligikaudu 350–400 politseiametnikku enam, kui neid Sisekaitseakadeemiast juurde tuleb. Tööjõu voolavuse tõttu on peatselt vaja aastas leida juurde enam kui 100 päästjat, kuid inimesi, kes tahavad ja ka sobivad päästjaks, on tööturult võtta poole vähem ehk umbes 50–55 aastas. Seega võib ennustada teravat tööjõupuudust viie kuni kümne aasta pärast, seda eriti päästjate osas.

Riigikontrolör Janar Holm möönab, et väljapääsu sellest olukorrast pole lihtne leida, sest inimeste pärast konkureerivad erinevad sektorid ja välja- ning ümberõpe nõuab aega. Leevendust võib pakkuda kombinatsioon erinevatest sammudest – üks võimalus on luua uusi soodustusi, et meelitada ligi noori või karjääri muuta soovivaid töötajaid ning koolitada järelkasvu. „Mingil määral saab hoida olemasolevaid töötajaid kauem hõives, arendada nende kvalifikatsiooni ja võimaluse korral pakkuda neile tööd teistel ametikohtadel,“ selgitas Holm. „Lisaks saab riik võtta kasutusele mitmesuguseid uuendusi, mida pakub tehniline, tehnoloogiline ja sotsiaalne innovatsioon, et vähendada tööjõuvajadust. Teatud piirini on võimalik suurendada vabatahtlike osakaalu, ent on raske ette kujutada, et tuleks minna harrastusperearsti juurde.“

Samas rõhutas Holm, et samal viisil jätkates kaua välja ei vea. „Tuleb seada teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele realistlikud nõuded, püüdes leida tasakaalu riigi võimaluste ja inimeste ootuste vahel. Kusjuures on võimalik, et need teenusevormid, mida praegu vaadeldakse ajutistena – näiteks distantstunnid koolis, kaugnõustamine perearstiabis jne –, muutuvad osas piirkondades alalisteks. Ja selles tuleks näha ka võimalust, mitte ainult probleemi.“

Siit saab alla laadida Riigikontrolli aastaraporti ning selle juurde kuuluvad materjalid:

Allalaadimiseks: Riigikontrolli aastaraporti täistekst (pdf)

Aastaraporti jooniste algandmed (Excel)

Riigikontrolöri kokkuvõte (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):

Joonis 1. Pensionieelikute ja -ealiste osakaal maakonniti ametirühmade kaupa

Peatükk: Perearstid (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):

Joonis 2. Nimistuga perearstide arv ja nimistute arv aastatel 2013–2020 

Joonis 3. Perearstide jaotus vanuse järgi 2013. ja 2020. aastal, %

Joonis 4. 60aastased ja vanemad perearstid maakondades 2020. aastal, %

Joonis 5. Perearsti nimistu keskmine suurus maakondades 2020. aastal

Joonis 6. Nimistule perearsti leidmiseks korraldatud konkursid aastatel 2015–2019

Joonis 7. Perearsti residentuuri õppekohtade ja vastuvõetute arv aastatel 2013–2020

Joonis 8. Perearsti residentuuri lõpetanute arv aastatel 2013–2020

Peatükk: Üldhariduskoolide õpetajad (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):

Joonis 9. Õpetajate arv ja õpetajate ametikohtade arv ning õpilaste arv aastatel 2010–2019

Joonis 10. Õpetajate jagunemine vanuse järgi aastal 2010 ja 2019, %

Joonis 11. 55aastaste ja vanemate õpetajate osakaal maakondades 2019. aastal, %

Joonis 12. 7–18aastaste arv 2020. aastal ja Statistikaameti rahvastikuprognoos 2030. aastaks

Joonis 13. 60aastaste ja vanemate õpetajate arv ning 60aastaste ja vanemate täis- või enama koormusega töötavate õpetajate osakaal aastatel 2010–2019

Joonis 14. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine brutokuupalk ja Eesti keskmine brutokuupalk ning õpetajate palga osatähtsus Eesti keskmisest palgast aastatel 2010–2019

Joonis 15. Lähtetoetust saanud õpetajate osatähtsus maakonniti aastatel 2008–2019, %

Joonis 16. Õpetajakoolituse magistritasemel lõpetanute arv 2009/10.–2018/19. õppeaastal

Joonis 17. 2009/2010.–2018/2019. õppeaastal õpetajakoolituse lõpetanud, kes töötasid üldhariduskoolis õpetajana lõpetamisele järgneval õppeaastal, %

Joonis 18. 2009/2010.–2014/2015. õppeaastal õpetajakoolituse lõpetanud, kes töötasid üldhariduskoolis õpetajana viis aastat hiljem, % 

Joonis 19. Alustavate õpetajate arv ja osatähtsus kõigist õpetajatest aastatel 2010–2020

Peatükk: Politseiametnikud (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):

Joonis 20. Politseiametnike arv ametirühmade kaupa aastatel 2015–2020

Joonis 21. Politseiametnike jaotus vanuse järgi 2015. ja 2020. aastal, %

Joonis 22. 45aastaste ja vanemate politseiametnike osakaal maakonniti 2020. aastal, %

Joonis 23. Politseiametnike pensionile minemise prognoos aastateks 2020–2030

Joonis 24. Tööjõu voolavus aastatel 2015–2019, %

Joonis 25. Eesti keskmine ja politseiametnike keskmine brutokuupalk aastatel 2015–2020, eurodes

Joonis 26. Abipolitseinike arv ja panustatud töötundide arv aastatel 2015–2020

Joonis 27. Sisekaitseakadeemia päevaõppe lõpetanute arv aastatel 2015–2020

Peatükk: Päästeametnikud (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):

Joonis 28. Päästjate ja päästetöö juhtide arv aastatel 2011–2020

Joonis 29. Päästjate ja päästetöö juhtide jagunemine vanuse järgi aastatel 2011 ja 2020, %

Joonis 30. 50aastaste ja vanemate päästjate osakaal maakonniti 2020. aastal, %

Joonis 31. Päästjate ja päästetöö juhtide tööjõuvoolavus aastatel 2015–2019, %

Joonis 32. Aastatel 2016–2019 värbamiste ja luhtunud konkursside arv ning luhtunud konkursside osakaal kõigist

Joonis 33. Päästjate, päästetöö juhtide ja Eesti keskmine brutopalk aastatel 2011–2020 (I poolaasta)

Joonis 34. Väljakutsele kulunud aeg summeeritult kõikide vabatahtlike komandode peale kokku aastatel 2015–2019

Joonis 35. Vabatahtlike osalemiste arv päästesündmustel aastatel 2014–2019

Joonis 36. Päästevaldkonna esmaõppe lõpetajate arv aastatel 2011–2020

Peatükk: Üldised tähelepanekud (Word, docx-versioon)

Peatükk: Mida ja miks Riigikontroll analüüsis? (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):

Joonis 37. Mida Riigikontroll analüüsis?

Lisa 1. Rahvastikutrendid (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):

Joonis 38. Rahvaarv 01.01.2020 ja rahvastikuprognoos 2030. aastaks

Lisa 2. Avalikke teenuseid muutvad trendid (Word, docx-versioon)

Kommentaarid

Viimased uudised