Riigikontroll: üürimajade programm pole olnud oma põhieesmärkide saavutamisel tulemuslik
Avaldatud: 11 september, 2024
Riiklik üürimajade programm ei ole olnud oma põhieesmärkides, tööjõu mobiilsuse ja ettevõtluse arengu edendamisel tulemuslik, leiab Riigikontroll oma täna avalikustatud auditis. Sel eesmärgil rajatud üürimajade hulgas on ka õnnestunud projekte, kuid arvestatavad riskid riigi raha kasutamisel ebaõnnestuda on jäänud maandamata. Kui programmiga jätkata, tuleks Kliimaministeeriumil majanduslikku mõju täpsemalt mõõta ja programmi eesmärkidest kinnipidamist rangemalt järgida.
„Ehkki taristuminister on hinnanud, et riiklik üürimajade programm on edulugu ning ka regionaal- ja põllumajandusminister kutsub ehitama igasse valda riiklikku üürimaja, tuleks enne uusi rahastamisotsuseid ja segumasinate käivitamist senist kogemust kriitiliselt hinnata. Tuvastasime auditis senise üürimajade programmi rakendamisel hulgaliselt põhimõttelisi probleeme, mis ei võimalda Riigikontrollil ministrite optimismi jagada. Enne järgmiste voorude käivitamist vajaksid auditis väljatoodud probleemid lahendamist,“ leidis riigikontrolör Janar Holm.
Auditis vaadati programmi esimestes taotlusvoorudes (2018–2019) rahastuse saanud projekte. Üürimajade valmimisest on praeguseks möödas parasjagu aega, et teha vahekokkuvõte, kuidas on programm end tööjõu mobiilsuse ja ettevõtluse edendamisel õigustanud. Mobiilse tööjõu sihtrühmale ehitati ja võeti kasutusele selles etapis 11 maja kokku 10 omavalitsuses. Projektide kogumaksumus oli ligikaudu 16 miljonit eurot, millest ligi pool kaeti riigi toetusrahast.
Üürimajade ehitamiseks omavalitsustele investeeringutoetuse andmise ühe peamise eesmärgina deklareeriti vajadust lahendada üüriturul esinevaid turutõrkeid – olukordi, kus maapiirkondades ületab nõudlus pakkumist ning erasektor ei ole valmis nõudlust suurendama.
Turutõrke olemus ja ulatus jäi põhjalikumalt hindamata ning üürimajade programmiga alustades oli konkreetne lahendus selge enne kui probleem ise. Üürimajade programmi käivitamise eel telliti uuring, mis pidi andma vastuse nii turutõrke probleemi eksisteerimise kui ka sobilike lahendusviiside kohta. Kuna uuringu läbiviimiseks andis ministeerium selle läbiviijale aega natuke rohkem kui üks kuu, loobuti kõige olulisemast – kavandatud turutõrgete olemuse hindamisest – ning uuringu fookus läks kitsamalt meetme rakendamist puudutavatele küsimustele. Sellega ei õnnestunud saada usaldusväärseid andmeid üürikorterite tegeliku nõudluse ega turutõrgete esinemissageduse ja ulatuse kohta ning sellest tulenevalt kadus ka võimalus hinnata, milline meede oleks võimaliku probleemi lahendamiseks kõige asjakohasem ja tulemuslikum. Sel viisil riigi raha ebamõistliku kasutamise suurele riskile juhtis programmi väljatöötamisel tähelepanu ka Rahandusministeerium.
Audit näitas, et turutõrke hindamine on jäänud pealiskaudseks ka konkreetsete projektide rahastusotsuste tegemisel. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (toona KredEx) on toetusraha jaganud põhimõttel, et omavalitsus ise teab, milles ettevõtluse arengut takistav turutõrge seisneb ja taotluses esitatud selgitusi ei kontrollitud. Selleks puudusid määrusega kehtestatud projektide hindamismetoodikas ka selged kriteeriumid. Auditi käigus selgitati, et kuna taotlusvoorudes laekus toetuse eelarvega sarnases summas toetustaotlusi, ei tekkinud ka sisulist vajadust asuda väidetavaid turutõrkeid eri paigus omavahel võrdlema. Rahastamisotsuste tegemisel peaks olema aluseks taotluse sisuline põhjendatus, mitte kasutada oleva raha piisavus.
Riigikontrolli hinnangul oli taotlustes turutõrge hõredalt tõendatud, see rajanes pea täielikult kohalike ettevõtete toetuskirjadel. Kirjade kogumisel oli kampaania maik ja on näha, et selliste ettevõtete töötajaid on üürnike seas praegu vähe. Projektide peale kokku tuli toetuskirju 22 ettevõttelt või asutuselt, üürnike seas oli auditi ajal neist 7 ettevõtte töötajaid.
Üksnes ettevõtjate arvamusele toetudes konkreetses piirkonnas turutõrke tõendamine ei ole meetodina piisav, sest suure tõenäosusega kohtab sarnast huvi ettevõtete seas ka piirkondades, kus turutõrget üürimajade programmi loogika järgi ei eksisteeri (nt Tallinnas ja Tartu linnas). Probleem ei ole siinkohal toetuskirja esitanud ettevõtjates, vaid ebapiisavates rahastamisotsuse tegemise kriteeriumides ja programmi teostuses.
Riigikontroll osutab, et ehkki ettevõtluse areng on dünaamiline, on välja üürimata korterite hulk ja mittetöötavad üürnikud märgiks, et nõudlus korterite järele võib olla ülehinnatud. Näiteks oktoobris 2023 oli enamikus üürimajades (7 maja 11-st) osa kortereid üüriliseta. Selliste korterite osakaal jäi vahemikku 18% kuni 50%. Sarnane seis valitses mitmes üürimajas ka 2022. aasta augustis.
Mõningane vakants teatud ajahetkedel on loomulik, ent kui see on suur ja püsiv, tekib küsimus, kas toetusraha on läinud ikka õigesse kohta. Samuti oli pea kõigis majades üürnikke, kes töötamise registri andmetel 2023. aastal ei töötanud (14% kuni 27% üürnikest). Seegi ei vasta programmi eesmärkidele.
Programmi eest praegu vastatutav Kliimaministeerium möönis, et üüripindade nõudlus võib olla vähenenud, ent nägi selle põhjusena viimaste aastate üldist majanduskliima halvenemist. Samas näitas audit, et üürimajade programmis on ka paremini õnnestunud projekte, kus täituvusega probleeme ei ole, kõik üürnikud töötavad, nende tööandjad on piirkonnas olulise tegevusmahuga ettevõtted jne. Programmi rakendajatel on põhjust mõelda, miks ühesuguste makromajanduslike muutuste ja ühesuguste programmi eesmärkide taustal on tänane pilt projektide võrdluses niivõrd erinev.
Riigikontroll leiab, et üürimajade programmis on mobiilse töötaja tähendust ja nõuet kehtestada üür turuhinna tasemel käsitletud ülearu vabalt ja kohati ka toetuse tingimusega vastuollu minevalt. Toetuse tingimused jätavad mitmed olulised asjaolud lahtiseks, mistõttu ei ole omavalitsustel tekkinud ühtset lähenemist, kuidas näiteks mobiilset tööjõudu määratleda. Kui ühes omavalitsuses käsitletakse mobiilse töötajana üürilisi sama tänava teisest majast, siis teises omavalitsuses jälgitakse rangelt, et isiku varasem elukoht ei oleks üürimajaga samas asulas ja tal ei oleks ka selle omavalitsuse territooriumil elamumaa otstarbega kinnisvara. Tõlgendustes on kattuvusi, kuid üürniku töötamise, elukoha registreerimise, töökoha asukoha ja üürilepingu kestuse osas on omavalitsuste arusaamad kohati vastandlikud.
Kehtib selge reegel, et mobiilsele tööjõule rajatud üürimajas peab üür järgima piirkonna turuhinda, et riigi toetusel ehitatud üürimajad ei tekitaks ebaausat konkurentsi erasektori üürileandjatega. Paraku auditi käigus millegi põhjal selles veenduda ei saanud, sest turuhinna analüüse omavalitsustel ei olnud või olid need aegunud. Üüri suurus oli määratud tunnetuslikult ja mitmel juhul nii, et see kataks ära üksnes kulud. Enim tekitas küsimusi Pärnu üürimäär, mis oli ligikaudu kaks korda madalam, kui üürihind sarnases seisus ja samas piirkonnas asuvates teistes kortermajades.
Üheks üürimajade toetusmeetme eesmärgiks oli positiivse mõju saavutamine piirkonna ettevõtluskeskkonnale ja majandusele, kuid puuduvad kokkulepitud näitajad, mille põhjal mõju hinnata. Võib väita, et mõju ei ole üritatudki tõsiselt mõõta. Küsimuses, kes oleks pidanud näitajad kindlaks määrama, käib ringmäng – kohalikud omavalitsused osutasid auditis riigile, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) riigi poolelt ministeeriumile ja viimane omakorda meetme rakendajatele ehk EISile ja KOVidele. Programmi senise käigu kohta tehtud kokkuvõtetes on keskendutud suuresti vaid hoonete füüsilistele näitajatele, ruumimõju kirjeldamisele ja selle ülekordamisele, mida loodetakse programmiga saavutada. Majanduse elavdamise efekti kohta sealt järeldusi ei leia.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et kui on kavas üürimajade programmiga jätkata ja programm rajatakse jätkuvalt ka ettevõtlust takistava turutõrke leevendamisele, tuleb programmi rakendajatel rohkem pingutada, et teha iga taotluse puhul kindlaks turutõrke olemasolu. Ei tohiks leppida ka olukorraga, kus on mindud mööda toetusmeetme olemust määravatest olulistest tingimustest nagu reeglid mobiilse töötaja ja turuhinnale vastava üüri kohta või tõlgendatud neid tingimusi erinevalt. Üürimajade programmi n-ö lõppvastutaja riigi raha kasutamisel on Kliimaministeerium, kes peab tagama, et programmi eesmärkidest peetakse kinni ja nende täitmist jälgitakse. Samuti tuleks Riigikontrolli arvates toetusmeetme tingimused üle vaadata ja välistada Otepää üürimaja sarnased olukorrad, kus riigi antud toetusraha kujuneb projekti eesmärkide muutmisel sisuliselt intressita laenuks.
Taustaks
Üürimajade programm on riigisisene toetusmeede üürielamute rajamise toetamiseks omavalitsustes. Programmil on kaks üürnike sihtrühma: mobiilsed töötajad ja majanduslikult vähekindlustatud isikud. Auditis käsitleti mobiilsetele töötajatele rajatud üürimaju.
Mobiilse tööjõu sihtrühmale rajati 12 maja 239 korteriga. Auditis vaadatud üürimajad olid järgmistes asulates: 1) Imavere (Järva vald), 2) Linnamäe (Lääne-Nigula vald), 3) Liiva (Muhu vald), 4) Koksvere (Põhja-Sakala vald), 5) Pärnu, 6) Kuressaare, 7) Laagri (Saue vald), 8) Turba (Saue vald), 9) Türi, 10) Valga ja 11) Vastseliina (Võru vald).
Toetust sai ka Otepää, kuid kuna maja ei võetud üürimajana kasutusele, on toetus tagasi küsitud. Lisaks eelnimetatud 12 mobiilsele tööjõule rajatud üürimajale ehitati ka üheksa maja kaheksas omavalitsuses vähekindlustatud isikute sihtrühmale.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19527&AuditId=6580
Taristuminister Vladimir Sveti kommentaar:
„Üürielamute programm toimib. Tänaseks on riigi toel üle Eesti erinevates asulates korda tehtud või valmis ehitatud 20 kvaliteetset ja energiatõhusat üürielamut, lisaks on viis elamut valmimisel. Seejuures näitab statistika, et seni valminud majades on korterite täituvus 87%, seega minu hinnangul on üürielamute programm ennast õigustanud.
Väikelinnades ja maakonnakeskustes on tänapäevastest üüripindadest terav puudus, kuid nõudlust jagub. Samas on väljaspool Tallinna ja Tartu kuldset ringi uusarenduste ehitamine turutingimustes väga keeruline. Kaasaegsetesse ja energiatõhusatesse eluruumidesse panustamine neis piirkondades on regionaalpoliitiliselt väga vajalik, et kõik pädevad spetsialistid ja tööandjad ei koliks suurematesse linnadesse.
Kui vaadata praeguseks valminud üürimaju ükshaaval, siis on tõesti nii näiteid, kus on sajaprotsendiline täituvus, kui ka mõned näited, kus täituvus võiks kõrgem olla. Samas kui eesmärk on mobiilsele tööjõule elupindu pakkuda, peab ka arvestama teatava rotatsiooniga ning kõik korterid ei pruugi igal ajahetkel täidetud olla. Siiski, mõne näite põhjal on selge, et toetuse tingimusi tuleb edasi arendada ja seda me plaanimegi teha. Meetme jätkamine on prioriteedina märgitud ka koalitsioonileppes. Selle valguses on Riigikontrolli tagasiside igati tänuväärne, et meede saaks võimalikult hea.
Ministeerium on Riigikontrollile oma põhjaliku tagasiside andnud ja sellega saab lähemalt tutvuda auditis. Siiski pean vajalikuks eraldi välja tuua, et turutõrke määramine igas Eesti nurgas ei peaks olema riigi ülesanne, sest kohalik omavalitsus tunneb kohalikke olusid kõige paremini ning omakorda nende otsus on, kas investeerida turutõrke lahendamisse ka oma enda maksumaksja raha. Leian, et peaksime teineteist usaldama. Senine KOVide suur huvi toetuse järgi ja sellega loodud elupindade kõrge hõivatuse määr on omakorda näitajaks, et turutõrge on üle Eesti erinevates piirkondades piisavalt suur probleem, millega tuleb tegeleda.”
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
