Riigikontroll: riigil võib olla saamata jäänud kümnete miljonite eest saastetasu
Avaldatud: 27 august, 2025
Riigil võib aastate jooksul olla saamata jäänud kümnete miljonite eurode eest saastetasu, sest Keskkonnaamet on lubanud aherainest kuhjata kümnete meetrite kõrgusi küsitava mõttekusega künkaid, lastes seda nimetada taaskasutuseks, tuvastas Riigikontroll. Samas on jätkuvalt selgusetu, kas riik saab keskkonnakasutuse eest väärilist tasu, kuna keskkonnakasutuse arvestamise reeglid on kohati puudulikud ning sisuline kontroll nõrk ja nii pole tagatud ettevõtete võrdne kohtlemine.
Keskkonnakasutuse arvestuse ja järelevalve vajakajäämiste tõttu puudub veendumus, et keskkonnatasusid makstakse tegeliku ressursikasutuse järgi. Neljas keskkonnakasutuse valdkonnas kaheksast peavad ettevõtted arvestama keskkonnakasutust erisugustel alustel ja keskkonnatasude maksmine ei toimu ühtsete reeglite alusel, mis seab ettevõtted ebavõrdsesse olukorda. See on tingitud olukorrast, kus kahes keskkonnakasutuse valdkonnas – vee-erikasutus ja jäätmete ladestamine – metoodika puudub, kahes valdkonnas– maavara kaevandamisõiguse tasu turba kaevandamist puudutavas osas ja saasteainete keskkonda väljutamise osas – on aga metoodika oluliste puudustega.
Näiteks tuleb kaevandatud turba koguse deklareerimiseks kaevandatud turvas kuupmeetritest ümber arvutada tonnideks, ent Kliimaministeerium ei ole selleks metoodikat kehtestanud ja praktikas kasutavad ettevõtted erinevaid arvestusmetoodikaid, mis annavad erinevaid tulemusi. Teise näitena: kui kaevandustest pumbatud vee ja elektrijaamade jahutusvee vooluhulka ja ladestatud põlevkivitööstuse jäätmete kogust on lubatud määrata arvutuslikult, siis Kliimaministeerium ei ole kehtestanud neis valdkondades vastavat metoodikat.
Ehkki Keskkonnaametile esitatakse andmed keskkonnakasutuse kohta, ei kontrolli amet üldjuhul, kas need andmed on sisuliselt õiged ja täpsed.Auditis selgus, et amet vaatab kontrolli käigus valdavalt seda, kas andmed, mis ettevõtja esitab deklaratsioonides ja aruannetes, vastavad keskkonnaloa nõuetele. Kui arvestamine toimub arvutuslikul teel, siis ei kontrolli Keskkonnaamet üldjuhul algandmete õigsust ega tee täiendavaid analüüse. Näiteks ei kontrollita enamasti, kas ettevõtete esitatud teave prügilasse ladestatud jäätmete koguste kohta on õige. Üksikutel juhtudel, kus andmeid on siiski kontrollitud, on menetlus jäänud pooleli ja asjaolud välja selgitamata. Samuti ei ole Keskkonnaamet kontrollinud ettevõtetes, kus kasutatakse arvutuslikku veekoguse arvestamismeetodit, arvutuste aluseks olevate algandmete kogumist ja andmete õigsust.
Riigil võib olla saamata jäänud kümneid miljoneid eurosid saastetasu, sest Keskkonnaamet on lubanud suures mahus jäätmete taaskasutamist, kuigi tegelikkuses ei ole mitmel juhul olnud jäätmete taaskasutamine põhjendatud. Keskkonnaamet on näiteks aastatel 2021–2024 aktsepteerinud ligi 8 miljoni tonni aheraine taaskasutamist Enefit Power ASil, et rajada Estonia kaevanduse tööstusalal kahe päikesepargi alla kuni 40 meetri kõrgune küngas. Samuti on amet ühe teise põlevkivi kaevandaja puhul aktsepteerinud ligi 5,9 miljoni tonni aheraine taaskasutamist päikesepargi rajamiseks, ehkki päikesepargi rajamine kunstmäe otsa on ebatavaline praktika. Kui jäätmete taaskasutuse eest tuleks maksta keskkonnatasu 2025. aasta alguses kehtinud saastetasumäärade alusel, siis oleks tulnud tasuda päikeseparkide rajamiseks kasutatud aheraine eest ligi 22,6 miljonit eurot. Kui jäätmeid kasutatakse otstarbel, milleks tavapäraselt tuleks kasutada muid materjale, siis saab seda teatud juhtudel lugeda taaskasutuseks ja sellisel juhul ei ole vaja taaskasutatavate jäätmete eest maksta keskkonnatasu. Kui samad jäätmed aga ladestatakse, tuleb maksta keskkonnatasu.
Riigikontroll soovitas energeetika-ja keskkonnaministril koostöös Keskkonnaameti peadirektoriga veekasutuse, jäätmete kõrvaldamise, saasteainete väljutamise ja turba kaevandamise valdkondades töötada välja ja kehtestada keskkonna kasutamise arvestamise metoodikad või juhendid ning määrata kindlaks, millised andmed tuleb esitada keskkonnaloa taotluses ja loas.
Keskkonnaameti peadirektoril soovitas Riigikontroll hinnata jäätmete taaskasutamise lubamisel põhjalikult, kas kavandatav tegevus vastab taaskasutuse kriteeriumitele.
Taustaks
Auditi eesmärk oli selgitada välja, kas keskkonnatasudega maksustatud keskkonnakasutuse määramiseks on välja töötatud metoodikad ja kas Keskkonnaamet teeb järelevalvet ja kontrolli selle üle, kas keskkonnatasude arvestamise aluseks olevad deklaratsioonid vastavad valitud valdkondades kehtivatele metoodikatele. Lisaks oli auditis vaatluse all see, kas Keskkonnaamet kohustab keskkonnakahju juhtumite korral rikkujaid tekitatud kahju keskkonnavastutuse põhimõtetest lähtuvalt heastama.
2024. aastal laekus keskkonnatasusid 98,3 miljonit eurot. Peaaegu pool tasudest tuli maavara kaevandamise valdkonnast (47,3 miljonit). Sellele järgnesid jäätmete kõrvaldamine (24,4 miljonit) ja vee-erikasutus (13,8 miljonit).
2024. aastal esitati 16 894 keskkonnatasu deklaratsiooni. Nendest valis Keskkonnaamet põhjalikumaks kontrolliks 667 deklaratsiooni (ligi 4%). Suurim osa (ca 30%) kontrollidest puudutas ehitusmaavarade kaevandamist. Teistest enim kontrolliti ka vee ja välisõhu valdkonda.
Põlevkivi kaevandamisel tekkinud aherainet on aastatel 2011–2023 taaskasutatud ligi 77 miljonit tonni. Aastatel 2021–2023 on taaskasutatud üle 22 miljoni tonni, sellest päikeseparkide aluste rajamiseks ligi 8 miljoni tonni.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19785&AuditId=6602
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
