Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Stenbocki maja

Nii Rail Balticu raudtee projekteerimistööd kui ka trassiks vajalike maade omandamine on algsest tähtajast aastaid maha jäänud.

Võrreldes maade omandamise algse graafikuga on mahajäämus kasvanud Riigikontrolli andmetel viie aastani. Kõigist teadaolevalt vajalikest maadest oli tänavu teise kvartali seisuga omandatud veidi üle veerandi ja Harjumaal, kus maad kallimad, vaid kuus protsenti. Riigikontroll toob oma vahekokkuvõttes Rail Balticu elluviimise kohta veel välja, et põhiprojektide venimine nihutab kogu projekti lõpptähtaega ning Rail Balticu projekti tegevuste eelarved on märkimisväärselt muutunud.

2021. aasta teise kvartali andmete järgi on omandatud kõigist teadaolevatest kinnisasjadest 28 protsenti, kogu projekti Eesti osa maade omandamise mahajäämus algsest tähtajast on juba viis aastat. Kõige vähem on maade omandamist korraldav Maa-amet edenenud Harjumaal, kus on omandatud 6 protsenti kõigist teadaolevatest raudtee tarbeks vajaminevatest maadest.

See on murettekitav nii ajakava kui ka eelarve seisukohast, sest Harjumaal on kinnisvara hinnatase kõrgem kui Rapla- või Pärnumaal ning omandada on vaja maatükid, mille saamine riigile võib olla keskmisest keerukam. Maa-amet on seni omandanud eelkõige kinnisasju, kus trass on enamasti kavandatud läbi metsade ja põldude ning kus pole palju äri- ega elamumaid. Harjumaal on olukord teine. Lisaks selgub Maa-ameti andmetest, et maatehingute maksumus oli Pärnu-, Rapla- ja Harjumaal võrreldes 2014. aastaga, kui planeeriti eelarvet, tõusnud 2020. aastaks üle 50 protsendi. Kinnisasjade omandamiseks on Euroopa Ühendamise Rahastu rahastus­lepete CEF 1 ja CEF 6 eelarve kokku 29,1 miljonit eurot (sh omafinantseering), millest seni on kasutatud vaid 11 protsenti.

Omandatavate kinnisasjade väljaselgitamine võtab rohkem aega, kui algselt arvati, lisaks on ka kinnisasjade omandamise protsess aeglane. Kinnisasjade omandamise menetluste korraldajal Maa-ametil on juhtumeid, kus kinnisasja hinna väljaselgitamine ning läbirääkimised maaomanikega on veninud pikemaks, kui seadus lubab, kuna hindamis­ülesanne on keeruline või omanikud ei ole nõus esialgse pakkumisega. Maaomanikel tuleb arvestada, et algatatud omandamine võib kesta keskmiselt vähemalt 13 kuud.

Hiljuti vastu võetud seadus ei aita raudtee tarvis vajaminevate maade väärtuse väljaselgitamisel kohelda omanikke ühetaoliselt. Praktikas on leitud toimiv lahendus, mis tagab maaomanike võrdse kohtlemise, kuid see pole Riigikontrolli hinnangul kehtiva õigusega kooskõlas. 2018. aastal jõustunud kinnisasjade avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS) võib tekitada ebavõrdset kohtlemist, sest sarnaste kinnisasjade omanikele võidakse pakkuda olenevalt metoodika valikust erinevas suuruses hüvitist. Maa-ameti senise praktika kehtiva õigusega kooskõlla viimiseks tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil algatada seaduse muutmine, et kehtestada hüvitisväärtuse hindamise metoodika.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et põhiprojektide ja maade omandamise hilinemiste valguses tuleks kogu projekti Eesti osa tegevuste ajakava üle vaadata. Vaatamata arvukatele märkidele, et projekt on ajakavast oluliselt maha jäänud, oli auditi toimingute ajal MKMi sõnul endiselt plaanis raudtee 2026. aastaks valmis ehitada. Ühe lahendusena esitlesid projektiosalised Riigikontrollile plaani võtta 2026. aastal raudtee kasutusele etappide kaupa, näiteks lõigul Tallinn-Pärnu. 1.10.2021. aasta intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule tunnistas majandus- ja taristuminister siiski, et kogu projekt ei saa selleks hetkeks valmis.

Kuna Rail Balticu Eesti osa eelarvet ei ole planeeritud aastate kaupa Rail Balticu projekti lõpuni, siis ei saa ka hinnata, kas eelarvet on ületatud või mitte. Küll aga on tegevuste eelarvetes näha märkimisväärseid muutusi. Viimati uuendati Rail Balticu Eesti osa eelarvet 2018. aastal. Rail Baltic Estonia OÜ prognoos näitab, et vähemalt nende vastutada olevate rajatiste ehituses on näha kallinemist võrreldes nii esialgse rahastusleppe eelarvega kui ka hiljem koostatud eelprojekti alusel uuendatud eelarvega.

Eelarvet on paisutanud projekti tegevuste laienemine ja üldine hinnatõus. Näiteks on lisandunud kohalikud peatused, mis suurendavad maksumust hinnanguliselt ca 16 miljoni euro jagu, ning Pärnu ja Ülemiste reisiterminalide laienemine, mis suurendab maksumust eeldatavasti 49 miljoni euro võrra. Samas tõi MKM auditi käigus välja, et kui projektis mingi tegevus ületab eelarvet, siis mõni teine tegevus suudetakse jällegi soodsamalt ellu viia.

 Taustaks:

Auditi „Vahekokkuvõte Rail Balticu elluviimise kohta“ eesmärk oli hinnata, kas riik omandab Rail Balticu projekti jaoks õiged kinnisasjad kokkulepitud tähtajaks, kas kinnisasjade omandamise kulud on välja selgitatud ning kuidas on viimastel aastatel projekti elluviimine püsinud seatud ajakavas ja eelarves. Lisaks oli eesmärk kontrollida, milliseid tegevusi on ette võetud pärast 2019. aasta Riigikontrolli auditi aruande avalikustamist.

Rail Baltic on iseseisvuse taastamise järel Eesti Vabariigi suurim taristuprojekt, seda nii maksumuselt kui ka mastaabilt. Tallinnast Leedu-Poola piirini kulgeva raudtee kogupikkuseks on planeeritud 870 kilomeetrit, millest Eesti riigi territooriumile jääb 213 kilomeetrit. Eesti riigis on Rail Balticu ehituseks vaja eraldada ligi 1000 kinnisasja, millest 863 kuulub era- või munitsipaalomandisse.

Rail Balticu projekti elluviimine maksab 2017. aastal koostatud tasuvusanalüüsi kohaselt 5,79 miljardit eurot. 2018. aasta andmetel kulub sellest 1,58 miljardit raudtee väljaehitamiseks Eestis. Kolm Balti riiki sõlmisid 2017. aastal kokkuleppe, millega võtsid kohustuse ehitada Rail Balticu raudtee 2025. aastaks valmis ning tagada selle kasutusvalmidus aastaks 2026. Kuni 85 protsenti ulatuses rahastab projekti Euroopa Liit, ülejäänu tuleb Eestil, Lätil ja Leedul endal maksta.

Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2535&FileId=14969

Riigikontrolli varasemaid auditeid raudtee valdkonnas:

07.12.2020 – Ülevaade avaliku raudtee rahastamisest ja arendamisest
17.12.2019 – Rail Balticu projekti elluviimine. Eesti Riigikontrolli, Läti Riigikontrolli ja Leedu Riigikontrolli ühisaudit
04.12.2019 – Rail Balticu projekti rahastamine ja elluviimine Eestis aastatel 2014–2019
24.05.2017 – Riigikontrolli ülevaade Eesti, Leedu ja Läti valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe kohta

Viimased uudised