Riigikontroll: Narva linnaühingute juhtimine ja järelevalve kannatab sagedaste võimuvahetuste tõttu
Avaldatud: 12 juuni, 2025
Narva linnale kuuluvate ühingute juhtimine kannatab sagedaste võimuvahetuste tõttu, mille käigus on nende nõukogusid uuendatud viimasel ajal pea igal aastal, leidis Riigikontroll täna avaldatud aruandes. Riigikontroll tuvastas ka, et Narva linn ei ole oma ühingute kontrollisüsteemi pärast ASi Narva Vesi 2019. aasta korruptsioonijuhtumit kriitiliselt üle vaadanud ega selles rõhuasetusi muutnud.
Sagedased võimuvahetused tekitavad Narva linnale kuuluvates ühingutes ebastabiilsust. Kuna nõukogudes istuvad valdavalt linnavolikogu liikmed ja pea iga võimuvahetusega jagatakse kohad ümber, siis kulub uutel nõukogu liikmetel aega kohanemiseks ja asjadega kurssi viimiseks – kuni nad jälle välja vahetatakse. Nii ei jõua nõukogu liikmed saada pilti ühingu seisust, probleemidest ja arendusvajadustest.
„Narva linnale kuuluvate ühingute puhul paistab olevat esiplaanil see, milline on ühingu nõukogu koosseis, mitte ühingute käekäik, selged omanikuootused või ühingute tegevuse eesmärgid,” ütles riigikontrolör Janar Holm. „Ehkki 2011. aastal kehtestati seadusega nõue, et omavalitsus peab kehtestama ühingutes osalemise tingimused ja korra, siis Narvas ei ole 14 aastaga seda korda kehtestatud. Samas ei saa öelda, et otsuseid ei langetataks – meenub näide, kus vaid umbes nädala jagu toiminud koalitsioon jõudis enne lagunemist välja vahetada nõukogu koosseisu kuues ühingus seitsmest.”
Pärast 2021. aasta kohalikke valimisi on praeguseks Narvas võimul juba kuues koalitsioon. Enamiku ühingute nõukogudes on selle ajaga tehtud muudatusi neli-viis korda. Näiteks SA Narva Linnaelamu nõukogus on poliitilisi vangerdusi olnud viis. Kõnekas on, et linnavolikogu 2021. aasta valimiste järgsest koosseisust on nõukogus jõudnud praeguseks olla 29 liiget 31st ehk peaaegu kõik. Mõni volikogu liige on selle ajaga saanud olla koguni nelja ühingu nõukogus.
Riigikontroll pani tähele, et ühingute nõukogude liikmetel on raskusi oma rolli teadvustamisega ja nad kipuvad tegema juhatuse tööd. Kuigi nõukogu peaks seaduse järgi tegelema järelevalvega juhatuse üle ja ühingu strateegilise suunamisega, on ühingute nõukogud läinud oma otsustega tihti ühingu igapäevase majandamise tasemele. Näiteks on nad otsustanud tavatöötajate palku, preemiaid, väikesemahulisi oste jms. See näitab, et nõukogu ja juhatuse vastutus juhtimisotsuste tegemisel on nihkes.
Vaatamata ASi Narva Vesi 2019. aasta korruptsioonijuhtumile pole Narva linn oma ühingute kontrollisüsteemi kriitiliselt üle vaadanud ega selles rõhuasetusi muutnud. Korruptsioon oli toona seotud hangetega, kuid praeguse volikogu valitsemisperioodil ei ole linn sellest juhtumist ajendatuna pööranud täiendavat tähelepanu linna ühingute korruptsiooniriskide maandamisele. Korruptsiooniennetuse kontekstis püsib ka risk, et ühingute tehingud seotud osapooltega jäävad vajaliku tähelepanuta, kuna sellekohane arvestus oli ühingutes sageli puudulik. Seotud isikud on näiteks nõukogu ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed. Samuti sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle nõukogu ja tegevjuhtkonna liikmetel on valitsev või oluline mõju.
Riigikontroll leiab, et Narva Linnavolikogu revisjonikomisjon on pööranud Narva ühingutele vähe tähelepanu. Seitsmest ühingust on praeguse volikogu valitsemisperioodil kontrollitud vaid kahte: SAd Narva Linnaelamu, SAd Narva Linna Arendus. Varasema ASi Narva Vesi korruptsioonijuhtumi valguses ei ole sedavõrd vähene tähelepanu ühingutele põhjendatud.
Riigikontroll näeb riski revisjonikomisjoni liikmete kuulumises ühingute nõukogudesse. See ei ole küll keelatud, ent toob kaasa rollikonflikti ja võib mõjutada objektiivsust kontrolliobjektide valikul revisjonikomisjonis, sest sellisel juhul võib inimene olla korraga nii kontrollija kui ka kontrollitava positsioonis. Näiteks 2025. aasta aprillikuu seisuga oli Narva revisjonikomisjoni esimees samal ajal ka kahe linnaühingu nõukogu liige, millest ühes ta oli nõukogu esimees.
Riigikontroll järeldas samuti, et Narva ühingute tegevuse eesmärgistatus on eri tasandi arengudokumentides ebaühtlane ja üldsõnaline. Selle pinnalt ei ole võimalik hinnata ühingu tegevuse edukust ega seda, kas ühingutes osalemine on omavalitsuse ülesannetest lähtudes üldse vajalik.
Riigikontroll soovitab Narva linnal vastava korraga kehtestada ühingutes osalemise reeglid, nagu on ette nähtud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Praegu need Narvas puuduvad vaatamata sellele, et need on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega nõutavad juba alates 2011. aastast. Korras peaks käsitlema ka ühingute kontrolli ja ühingu juhtorganite töökorralduse nõudeid, et nõukogu keskenduks edaspidi rohkem oma seadusjärgsele rollile. Ühingute strateegilise juhtimise korrastamiseks soovitas Riigikontroll ühingute tegevuse Narva linnal selgelt, mõõdetavalt ja võrreldavalt eesmärgistada.
Narva Linnavalitsus nõustus soovitustega ning nentis, et linna osalemine ühingutes vajab selget regulatsiooni ning linna valitseva mõju all olevate ühingute tegevus sisukat eesmärgistamist.
Taustaks
Narva linnal on valitsev mõju kokku seitsmes ühingus, milleks on SA Narva Haigla, SA Narva Linna Arendus, SA Narva Linnaelamu, SA Narva Sadam, AS Narva Vesi, AS Transservis-N ja OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus. Kõigil ühingutel on 3 kuni 7 liikmega nõukogu, mille moodustavad enamasti volikoguliikmed linna valitsevast koalitsioonist. Erandiks SA Narva Haigla ja SA Narva Sadam, mille nõukogus on ka kaks mittepoliitikust liiget.
Narva ühingutest on suurim SA Narva Haigla, kelle tegevustulu oli 2024. aastal 37,4 miljonit eurot. Talle järgnevad AS Narva Vesi (6,5 miljonit eurot), SA Narva Linnaelamu (1,7 miljonit eurot), SA Narva Linna Arendus (1,4 miljonit eurot), OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus (0,9 miljonit eurot), AS Transservis-N (0,15 miljonit eurot) ja SA Narva Sadam (0,05 miljonit eurot).
Riigikontroll analüüsis Narva Linnavolikogu, Narva Linnavalitsuse ja Narva linna valitseva mõju all oleva ühingu juhtorganite tasemel õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist ja õiguste realiseerimist, et tagada info liikumine juhtimisahelas, otsustajate informeeritus ja ühingu majandustegevuses otsustuspädevuse piiridest kinnipidamine. Samuti analüüsiti linnavolikogu revisjonikomisjoni ja linnavalitsuse revidentide tööd linna valitseva mõju all olevate ühingute suunal. Enamikus auditiküsimustes oli vaatluse all 2021. aastal valitud Narva Linnavolikogu valitsemisperiood, so alates 19. novembrist 2021 kuni audititoimingute ajani. Toimingud lõpetati märtsis 2025.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19762&AuditId=6599
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
