Riigikontroll: kliimaneutraalsuse suunas liikumisel ei saa riik eeldada eraettevõtetelt rohkem kui iseenda äriühingutelt
Avaldatud: 6 august, 2025
Riigikontrolli analüüs viitab, et olukorras, kus riik on asunud otsima teid, kuidas võimalikult ratsionaalselt – ühiskonnale ning majandusele jõukohaselt – tulla toime varem poliitilisel tasandil seatud ambitsiooniga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ei tohiks jääda erasektori ettevõtetele tunnet, et riik eeldab neilt eesmärgi suunas liikumisel enamat kui riigile endale kuuluvatelt ettevõtetelt.
Riigikontrolli hinnangul on praeguses faasis vaja läbi mõelda, milliste riigile kuuluvate äriühingute puhul on nende tegevusvaldkonda, suurust ja mõju arvestades võimalik ja mõistlik kasvuhoonegaaside vähendamisele keskselt eesmärke seada ning milliste puhul jätta see juhatuse tasemele, et vältida põhjendamatut koormust.
Kasvuhoonegaaside vähendamiseks võetud eesmärgid seostuvad Eestis loogiliselt ja põhjendatult peamiselt energeetikasektori kui peamise kasvuhoonegaaside emissiooni tekitajaga. Riigikontroll uuris lisaks, milline on olukord 19 teise, väiksema jalajäljega, kuid samuti riigile kuuluva äriühingu puhul. Põhjuseks see, et suurte kasvuhoonegaaside emiteerijate kõrval puudutab kliimaneutraalsuse eesmärk kõiki äriühinguid – nii riigi kui ka eraomandis olevaid – ning kõik äriühingud omakorda mõjutavad kogumõjus seatud sihtide saavutamist. Riigikontroll lähtus oma analüüsis põhimõttest, et riik ei saa ega tohigi eeldada erasektori ettevõtetelt seda, mida ta ise enda ettevõtetelt ei nõua või mille nõudmist peab ta liiga koormavaks nii majanduslikus kui ka halduskoormuse mõttes.
Kui ülevaate koostamise käigus uuris Riigikontroll, kas riik on äriühingute omanikuna keskkonnajalajälje vähendamise teema piisavalt läbi mõelnud, siis selgus, et nii see viie ministeeriumi ja 19 ettevõtte auditeerimise tulemuste põhjal pigem pole. Nii möönis Kliimaministeerium Riigikontrollile, et ei ole oma äriühingute omanike ootuste dokumenti uuendades pööranud seni tähelepanu kliimapoliitikale ega kestlikkuse keskkonnaaspektidele, mida sõnades sageli on esile toodud.
Kuna erinevad vabariigi valitsused on oma lepetes deklareerinud, et Eesti majandusmudeli muutmine kliimaneutraalsemaks ja kestlikuks on nende arvates väga oluline, on valitsus seadnud eesmärgiks võtta vastu kliimakindla majanduse seadus ning koostada Eestis valdkondlikud teekaardid, mis peaks üksikasjalikumalt avama, mil viisil eri valdkonnis nn puhtale majandusele üle minnakse. Näiteks ei ole Kliimaministeerium ega Rahandusministeerium pidanud vajalikuks ülevaates analüüsitud riigi äriühingutele kehtestada põhimõtteid ega konkreetseid alameesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Osa riigi äriühinguid tegeleb teemaga omal algatusel ja oma teadmiste piires.
Riigikontrolli rõhutab, et ülevaates fikseeritud hetkeolukord ei tähenda, et nüüd oleks otstarbekas ja vajalik hakata kõigile riigi äriühingutele ülepeakaela tegutsedes omaniku ootuste dokumentides või muudes suunistes kehtestama kliimaeesmärke. Riigikontroll peab silmas, et teema tuleks valitsuse tasandil läbi mõelda just selles võtmes, milliste riigile kuuluvate äriühingute puhul on nende tegevusvaldkonda ja suurust arvestades võimalik ja mõistlik kasvuhoonegaaside vähendamiseks keskselt eesmärke seada ning milliste puhul jätta eesmärkide määramine äriühingute juhatustele. Teemale tähelepanu pööramine ja läbimõtlemine võib välja selgitada regulatiivseid takistusi-probleeme ja soodustada nende lahendamist nii riigi kui ka erasektori vaates. Samuti võib läbimõeldus tagasi hoida liigagarusest, üksikute ettevõtete omapäi jäetusest või üksikute juhtide personaalsest agendast tingitud samme ning otsuseid, mis võivad osutuda liiga koormavateks ja mittejõukohasteks, luues ühiskonnas negatiivset häälestatust kogu teema suhtes.
* * *
Praegu on riigi äriühingute osalusi valitsevate ministeeriumide kehtestatud omaniku ootuste dokumentides heite vähendamise eesmärk selgelt välja toodud 19st vaadeldud äriühingust kahel. Konkreetne ootus kasvuhoonegaaside heidet vähendada on omaniku ootustest väljendatud vaid ASi Hoolekandeteenused ja Riigi Kinnisvara ASi puhul. Ligi pooltes omaniku ootuse dokumentides on kirjas üldisemaid eesmärke, millel on kasvuhoonegaaside heidet vähendav mõju. Näiteks energiatõhususe suurendamine, taastuvenergia tootmine ja kasutamine, alternatiivsete energialiikide kasutusele võtmine ja päikesepargi rajamine.
Sotsiaalministeerium, kes valitseb ühte riigi äriühingut – ASi Hoolekandeteenused –, käsitleb enda sõnul kliimamõjudega arvestamist juhtimiskultuuri osana. Hoolekandeteenuste omaniku ootustes on ette nähtud kasvuhoonegaaside jalajälje hindamine ning seatud eesmärk töötada välja sihid ja tegevuskava kasvuhoonegaaside vähendamiseks kogu erihoolekandesektoris.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tõi seevastu välja, et kasvuhoonegaaside heite mõõtmise ja vähendamisega lisanduvad halduskoormus ja kulu võivad takistada äriühingu põhitegevuse elluviimist.
Riigi äriühingute osalusi valitsevad ministeeriumid peavad vajalikuks, et riigi jaoks olulised eesmärgid oleksid kokku lepitud osaluspoliitika põhimõtetes, mida Rahandusministeerium koostab ja valitsus kinnitab. Osalusi valitsevad ministeeriumid möönavad, et nende teadlikkus kliimateemadest, sh kasvuhoonegaaside heite mõõtmisest ja vähendamisest, on piiratud.
Mitmed äriühingud on kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sõltumata omanikuootuste sisust meetmeid siiski ise rakendanud. Riigi äriühingud on enim tegelenud energiatõhususe tõstmisega, taastuvenergia kasutuse suurendamisega ja keskkonnasõbralike materjalide hankimisega. Enamik riigi äriühingutest, kes kogub andmeid kasvuhoonegaaside heite hindamiseks, märkis, et vajalike andmete leidmine ning erinevates nõuetes orienteerumine on keeruline ja ressursimahukas.
Riigi äriühingute rakendatud meetmete tervikmõju ja asjakohasust ei ole praegu jälgitud ega hinnatud. Kasvuhoonegaaside heite koguse info koondamist ei kavanda ei osalust valitsevad ministeeriumid ega Kliimaministeerium või Rahandusministeerium, kuna nende hinnangul puudub selleks vajadus ja see oleks märkimisväärne halduskoormus.
Riigikontroll leiab, et liigse halduskoormuse teket tuleb loomulikult vältida, aga samas oleks oluline – kuna kliimaneutraalsuse eesmärkide täitmine mõjutab nii riigisektorit kui ka erasektorit – analüüsida riigi äriühingute puhul ilmnevaid probleeme ja nende lahendamise teid, et seda kogemust ja oskusteavet oleks võimalik jagada erasektoriga, eraettevõtetega, kes võivad olla analoogsete probleemide ees. Samuti oleks võimalik jagada eraettevõtetega riigi äriühingute parimat praktikat, kuidas vältida majandusmõju, mis ei ole jõukohane, ning liigset halduskoormust.
Taustaks
Ülevaate fookuses on Rahandusministeeriumi kui osaluspoliitika koordinaatori, Kliimaministeeriumi kui kliimapoliitika juhi ning äriühingute osalusi valitsevate ministeeriumite (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium) tegevus riigi äriühingute suunamisel kliimapoliitika eesmärkide seadmisel ja saavutamisel.
Riigikontroll uuris, kuidas on kasvuhoonegaaside vähendamise vajadust käsitletud riigi osaluspoliitikas, omaniku ootustes, samuti Rahandusministeeriumi ja osalust valitsevate ministeeriumite vastavates aruannetes ning riigi äriühingute majandusaasta aruannetes. Riigikontroll viis läbi intervjuud ja esitas kirjalikke küsimusi riigi äriühinguid valitsevatele ministeeriumitele.
Riigikontroll viis riigi äriühingute seas läbi küsitluse, mille valimisse kaasati 100% riigi osalusega äriühingud AS ALARA, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, AS Eesti Raudtee, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Teede Tehnokeskus, Elering AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Rail Baltic Estonia, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Post, AS Vireen, AS Eesti Varude Keskus, AS KredEx Krediidikindlustus, AS Metrosert, Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Loto, AS Hoolekandeteenused ja erandina ka väikse eraosalusega Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (kokku 19 äriühingut). Välja jäid näiteks Eesti Energia AS ja AS Tallinna Sadam, kelle võlakirjade ja aktsiatega kaubeldakse väärtpaberiturul ning kelle tegevust on avalikult käsitletud.
Pariisi kliimakonverentsil 2015. aastal sõlmisid 195 riiki kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Eesti ratifitseeris selle leppe 4. novembril 2016. aastal ja Riigikogu võttis 2023. aasta 10. veebruaril vastu otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050”, milles deklareeriti taas eesmärk saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks.
Aruande täistekst:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19772&AuditId=6601
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
