Riigikontroll: kiirabi peaks keskenduma vältimatu abi andmisele, praegu kulub osa nende ajast mujale
Avaldatud: 22 jaanuar, 2025
Kuna kiirabi kasutatakse liiga tihti olukordades, kus inimeste elu ja tervis pole otseses ohus, püsib risk, et kriitilistes olukordades jäävad inimesed elupäästva abita, sest brigaadid on hõivatud kusagil mujal, leiab Riigikontroll täna avaldatud auditiaruandes.
Osa ajast tegelevad kiirabibrigaadid küsimustega, mis kuuluvad tegelikult perearstide või sotsiaaltöötajate vastutusalasse ning tihti kasutatakse kiirabi mitte-erakorraliste patsientide transpordiks haiglate vahel. Riigikontrolli hinnangul peaks Sotsiaalministeerium kiirabivaldkonda otsustavamalt juhtima, sest praegu on ülesanded killustatud ja vastutus hajus.
Sellele, et kiirabi ei kasutata tihtipeale eesmärgipäraselt, viitab ka märkimisväärne erinevus Häirekeskuse ja kiirabibrigaadide väljakutsete raskusastmete hinnangutes.
Riigikontrolli hinnangul tuleks Terviseametil koos Häirekeskusega süsteemsemalt analüüsida väljakutsete menetlemise korraldust, mida praegu ei tehta. Riigikontrolli analüüs näitas, et Häirekeskus hindas kiirabibrigaadide arvates 56%-l juhtudest erakorraliste ja eluohtlike (C- ja D-prioriteediga) kutsete raskusastet üle. See tähendab, et probleem ei olnud nii ajakriitiline. Samal ajal alahindas Häirekeskus 18%-l juhtudest mitte-erakorraliste (A- ja B-prioriteediga) kutsete raskusastet alla. See tähendab, et abi oleks pidanud jõudma inimeseni kiiremini.
Sündmustele tegelikust kõrgema või madalama raskusastme andmine on teatava piirini loomulik ja aitab maandada riski, et abita jääb tõsise abivajadusega inimene, sest Häirekeskuse päästekorraldajal ei ole sündmuse hindamiseks kunagi täit infot, kuivõrd inimesed ei suuda alati olukorda adekvaatselt kirjeldada. Ent kui brigaadid on hõivatud selliste murede lahendamisega, mis ei kuulu kiirabi esmaste ülesannete hulka, võivad eluohtlikus olukorras olevad inimesed jääda kiire abita. Sündmuste raskusastme ülehindamine kurnab ressursse ja alahindamine on patsientidele ohtlik.
Terviseameti selgitusel oleks kiirabikutsete raskusastme täpsemaks määramiseks vajalik, et Häirekeskuses oleks tööl tervishoiutöötajaid, kes suudaks päästekorraldajaid toetada kiirabi kõnede vastuvõtmisel. Praegu on neid valves terve Eesti peale vaid üks või kaks.
Riigikontroll leiab, et haiglad kasutavad kiirabi liiga tihti mitte-erakorraliste patsientide transportimiseks. Kaks kolmandikku patsientide haiglatevahelisest transpordist oli A- ja B- ehk madala prioriteediga, ent kiirabi peaks kasutama peamiselt erakorraliste patsientide veoks ehk kõrge prioriteediga sündmuste puhul. Stabiilses seisundis patsientide puhul tuleks kasutada haigla enda transporti. Kui kiirabibrigaad on oma teeninduspiirkonnast kaua eemal, võib tekkida risk, et vältimatu abi vajajani jõuab kiirabi liiga hilja.
Sotsiaalministeeriumil tuleks parandada tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostööd viisil, et see toetaks kiirabi eesmärgipärast kasutust.Sotsiaalteenuseid või perearstiabi vajavad inimesed kutsuvad sageli kiirabi, mis on oluliselt kallim teenus, selmet pöörduda perearsti või sotsiaaltöötaja poole. Silma torkavad üksi elavad abi vajavad eakad, raviskeemi mittejärgivad inimesed, vaimse tervise probleemidega, aga ka joobes inimesed. Perearstid ja sotsiaaltöötajad ei saa tihtipeale nende inimeste abivajadusest teada, sest andmevahetus kiirabi ja omavalitsuste, perearsti ja haiglate vahel on puudulik.
Tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi lõimituse suurendamiseks tuleks valmistada ette vajalikud õigusaktide muudatused ja planeerida IT-arendused.
Terviseamet on täitnud nii kiirabiteenuse planeerimise, korraldamise kui ka järelevalve ülesandeid poolikult ning olnud nendes ülesannetes pigem passiivne kui probleeme ennetav ja lahendav. Järelevalvet on tehtud alles viimastel aastatel, õigusaktide muutmise vajadusele reageerimine on toimunud aeglaselt ja kiirabiasutuste initsiatiivil. Amet ei kasuta järelevalvest tulenevat teavet kiirabivaldkonna ajakohastamiseks.
Tervisekassa ei ole kümme aastat teinud avalikku konkurssi teeninduspiirkondades parima teenuseosutaja valimiseks, kuigi arvestades tegevuskeskkonna muutusi, on Riigikontrolli hinnangul olnud küllalt põhjuseid konkurss korraldada. Samuti puudub Tervisekassal piisavalt täpne pilt kiirabi toimimise tasemest ja võimelünkadest, sest kiirabiasutustel ei ole võimalik kvaliteedi kohta kõiki andmeid automaatselt esitada ning olemasolevat infot ei kasutata teenuse parandamiseks. Tervisekassal on vaja veenduda, et mõõdetakse ja analüüsitakse kõiki olulisi kiirabi osutamise aspekte.
Riigikontroll leiab, et kiirabi valdkonna probleemide oluliseks põhjuseks on vastutuse hajumine. See väljendub veel asjaolus, et Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium ei ole kokku leppinud, milline peab olema hädaabikõnesid vastu võtvate päästekorraldajate eeldatud meditsiiniliste teadmiste tase. Samuti ei ole ministeeriumide allasutuste ja kiirabiasutuste koostöö väljakutsete menetlemise korralduse kitsaskohtade lahendamisel seni laabunud. Kui päästekorraldaja hinnang sündmusele on ebatäpne, võib juhtuda, et ei õnnestu õigeaegselt patsiendile vajalikku abi osutada. Sotsiaalministeeriumil ja Terviseametil tuleks võtta juhtroll kiirabi väljakutse menetlemise reeglite muutmisel. Siseministeeriumil oleks mõistlik teha järelevalvet selle üle, kas ja kuidas Häirekeskus täidab kiirabikutsete menetlemise ja väljasaatmise nõudeid. Auditi ajal seda tehtud ei olnud.
Sotsiaalministeeriumil on tarvis võtta kiirabi valdkonnas juhtohjad enda kätte, viia lõpule kiirabi arengusuundade koostamine ja tagada, et Terviseamet ja Tervisekassa täidavad neile õigusaktidega pandud ülesandeid. Puuduliku juhtimise ja kitsaskohtade eiramise tõttu on valdkond arenenud isevoolu teel. Sotsiaalministeeriumil ei ole kaua olnud selget seisukohta, millist kiirabi Eesti riik soovib ja suudab ülal pidada. Valdkond on aastaid olnud arengusuundadeta ja paljud valdkonna probleemid on kaua olnud lahenduseta. Nagu ütles auditi käigus intervjueeritud üks kiirabi valdkonna osapool: „Eestis tervishoidu ei juhita. Tervishoid juhib ennast ise. Tinglikult võiks öelda, et ettevõtte Eesti Tervishoid juhatuses on kolm liiget – Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Tervisekassa. Kui kõiki juhatuse liikmeid käsitleda võrdselt ning juhatuse esimees puudub, siis otsuseid vastu ei võeta. Iga juhatuse liige saab talle ebameeldivad teemad teisele liikmele lükata ning keegi vastutust ei võta.”
Taustaks:
Kiirabi saadab välja Häirekeskus, mis on Siseministeeriumi valitsemisalas, ent kiirabi väljakutsete menetlemise reeglite kinnitaja Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Kiirabiteenuse korraldamisega tegeleb veel ka Tervisekassa.
Eestis on 10 kiirabibrigaadi pidajat ning 10 teeninduspiirkonda. Ööpäevaringselt on valves vähemalt 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi. Neist 82 on õe-, 14 arsti- ja 6 reanimobiilibrigaadid. Täiendavalt eksisteerib üks kaheliikmeline õebrigaad (Iisakus), üks kaheliikmeline arstlik toetusbrigaad (Tallinna kesklinnas) ja neli esmase abi brigaadi väikesaartel. Olukordades, kus kiirabi vajadus on tavaolukorrast suurem (nt libeduse, suurürituse, pühade ajal), komplekteerivad kiirabiasutused kokkuleppel Terviseametiga lühiajaliselt lisabrigaade. Väljasõitudevahelisel ajal asuvad brigaadid kiirabibaasides, mida on kokku 61.
Kiirabi väljakutsed jagatakse raskusastme järgi nelja kategooriasse A-st D-ni, kus A tähistab madalaima prioriteediga sündmust ning D viitab abivajaja eluohtlikule seisundile. 2023. aastal tegid Eesti elanikud ligi 260 000 kiirabi väljakutset. Häirekeskuse hinnangu kohaselt oli neist A-prioriteediga 7%, B-prioriteediga 23%, C-prioriteediga 57% ja D-prioriteediga 12%. Kiirabi rahastamisele kulus 2023. aastal ligi 79 miljonit eurot.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19664&AuditId=6593
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
