Riigikontroll: Keskkonnaameti vigane töökorraldus kahjustas Lõuna-Pärnumaal korraga nii loodust kui ka Rail Balticu rajamist
Avaldatud: 14 märts, 2025
Ehkki Keskkonnaametil oli plaanis Rail Balticu loodusmõjude hüvitamiseks metsi kaitsta, andis amet seesmise korralageduse tõttu välja raielube metsise elupaikade kaitseks kavandatud asendusaladel Lõuna-Pärnumaal.
Muu hulgas raiuti maha 17 hektarit metsa, mille tõttu hävisid parimateks metsise elupaikadeks peetud asendusmetsad ja hüvituseks tuli määrata senisest 26 korda suurem piiranguala. Lisaks viivitas raie Rail Balticu raudteetrassi planeerimist ligi seitse kuud.
Kuigi nii Keskkonnaamet kui ka Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teadsid, millised metsad ja nende puhveralad olid mõeldud asendama ohustatud metsiste elupaiku, mis Rail Balticu rajamise tõttu hävinevad, andis Keskkonnaamet RMK-le raieload, mille tõttu raiuti teiste metsade kõrval maha ka 17 hektarit kõige väärtuslikumat metsiste elupaigaks plaanitud metsa. Kokku andis Keskkonnaamet välja raielube RMK-le ja erametsaomanikele 1183 hektaril (RMK osa sellest oli 1108 hektarit), kuid sellest suuremat osa ei jõutud siiski ära raiuda.
„Paistab, et nii Keskkonnaametis kui ka Riigimetsa Majandamise Keskuses tekkis olukord, kus parem käsi ei teadnud, mis vasak teeb, ja selle tõttu kannatasid nii loodus, metsade majandamine kui ka raudteeprojekt,” sõnas riigikontrolör Janar Holm. „Seitsmeteistkümne hektari metsa maharaiumise tõttu tuli elupaikadele tekitatud kahju kompenseerimiseks eraldada täiendavalt 443 hektarit majandusmetsa.”
Keskkonnaamet andis loa metsaraieteks Reiu piirkonnas Rail Balticu hüvitusalal ja selle puhveralal 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses – aladel, mis olid välja valitud uue raudtee ehitamisel tekkiva kahju hüvitamiseks. Raiete tegemine hüvitusaladel ilmnes juhuslikult 2024. aasta 28. jaanuaril. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tehtud raied seadsid ohtu ülekaaluka avaliku huviga projekti arendamise ja Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu vastuvõtmine viibis ligikaudu seitse kuud, kuna raiutud alade asemele tuli leida uued metsistele sobivad alad majandusmetsadest.
Keskkonnaameti ja RMK tegevuse tulemusel kahjustati alasid, millega kavatseti hüvitada Natura 2000 võrgustiku alale tekitatud kahju. Ühtlasi vähendati hüvitusalade raietega võimalusi, et Rail Balticu rajamisega hävinevad elupaigad saaksid hüvitatud viisil, mis ka tegelikult metsise vajadustele vastaksid ning sealse asurkonna seisundit parandaksid.
Uute kavandatud 443 hektariliste hüvitusalade sobivust on võimalik tuvastada alles aastate pärast. Kui hüvituskava meetmed ei peaks tulemusi andma ehk metsise asurkond sellel alal ei taastu vajalikus mahus, tuleb tulevikus hüvituskava täiendada, mis võib tähendada täiendavaid piiranguid majandusmetsadele.
Keskkonnaameti ja RMK hinnangul otsustati raielubade andmine Rail Balticu rajamisega seotud hüvitusaladel ja nende alade puhveraladel korrektselt. Riigikontroll näeb aga, et raielubade menetlemisel pole amet järginud haldusmenetluse seaduse põhimõtteid ja Riigikohtu praktikat, sest ilmnesid olulised kaalutlusvead ning ei rakendatud ettevaatuspõhimõtet. Keskkonnaamet põhjendas olukorda sellega, et info polnud jõudnud kaardikihile ja ametnik, kes raielube väljastas, ei olnud alal asuvatest loodusväärtustest ega kavandatavatest piirangutest teadlik.
RMK põhjendas, et kuigi nad osalesid hüvitusalade väljavalimise protsessis ja andsid kavale kooskõlastuse, ei saanud nad aru piirangute sisust. Kuna planeering koos hüvituskavas seatud piirangutega ei olnud veel kehtestatud, siis ala raiumiseks juriidilisi piiranguid ei olnud.
Siiski ilmnes pärast Rail Balticu juhtumi avalikuks tulekut, et Keskkonnaametil ei olnud tegelikult takistusi tegutseda kiiresti ja seada kavandatavatele hüvitusaladele piirangud. Hiljem said uued alad Keskkonnaameti kaardisüsteemis piirangud paari päevaga.
Riigikontroll juhib tähelepanu asjaolule, et kohtupraktika kohaselt on raieluba tavaline haldusakt, mistõttu peaks Keskkonnaamet raieloa väljastamisel arvesse võtma kogu info, mis otsustamise jaoks oluline on. Ei saa lähtuda üksnes sellest, kas vastav info on Eesti looduse infosüsteemi kaardikihis (EELIS) või mitte.
Teiseks oleks vaja nii Keskkonnaametil kui ka RMK-l oma tegevustes arvestada keskkonnaõigusest tuleneva ettevaatuspõhimõttega. See tähendab, et oma tegevuse planeerimisel ja elluviimisel tuleks asutusel hoida konservatiivset joont ehk kui tegevusel on potentsiaalselt kahjulik mõju kaitstavale või peagi kaitse alla võetavatele loodusväärtustele, siis pigem tuleks sellisest tegevusest hoiduda. Samuti peab Keskkonnaamet olema valmis algatama operatiivselt ametliku protsessi loodusväärtuse kaitse alla võtmiseks, kui see on teadaoleva info kohaselt põhjendatud.
Kolmandaks – nagu 2024. aastal ametis tehtud töökorralduslikud muudatused näitasid –, ei takistanud Keskkonnaametil miski Rail Balticu hüvitus- ja puhveralade EELISesse kandmist.
Riigikontroll soovitas juba 2023. aasta auditis „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“ Keskkonnaametil tagada, et enne raieloa kinnitamist hinnataks raie mõju loodusväärtustele. Ühtlasi soovitas Riigikontroll mitte lubada raieid aladel, mida peaks kaitsma. Rail Balticu hüvitusaladel raiete lubamine näitab, et Keskkonnaamet ei ole neid soovitusi ellu viinud ja ameti töökorraldus on endiselt puudulik, mistõttu võib tekkida kahju loodusele.
Riigikontroll kordab oma soovitust Keskkonnametil hinnata enne raieloa andmist raie mõju metsaala ja selle ümbruses asuvate alade loodusväärtustele. Parandada tuleks asutusesisest info liikumist ja osakondade koostööd. Ennekõike tuleks jälgida, et liiguks teave metsaosakonna ja looduskaitseosakonna vahel, välistada juhtumid, kus suure väärtusega metsad lubatakse raiuda enne, kui ala kaitse alla jõutakse võtta.
Taustaks
Auditi eesmärk oli hinnata, kas ja kuidas Keskkonnaamet tagab, et enne kaitstavas metsas raiumise loa kinnitamist oleks hinnatud raie mõju loodusväärtustele, ning kas keskkonnaregistrites olev info on ajakohane ning võimaldab vältida keskkonda kahjustavate otsuste tegemist. Auditis hinnati Riigikontrolli 2023. aasta auditis „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades” tehtud soovituste täitmist.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=6595&FileId=19707
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
