Riigikontroll: Kaitseministeeriumi suutlikkus üha kasvavast eelarvest üle käia nõuab viivitamata parandamist
Avaldatud: 3 september, 2025
Riigikontroll tuvastas riigi majandusaasta koondaruande auditis Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste lepingute halduses, lepingute ja nende täitmise jälgimises, saadud kauba vastavuse ja kohalejõudmise kontrollimises ning arvelevõtmises hulgaliselt probleeme, mis ootavad järsult kasvava kaitse-eelarve taustal otsekohe lahendamist. Ühtlasi jättis Riigikontroll Kaitseministeeriumi valitsemisala varude saldole ning kaitseotstarbelise abi vahendamise seaduslikkusele hinnangu andmata, kuna ministeerium ei esitanud Riigikontrollile auditeerimiseks vajalikku terviklikku infot ega olulisi lepinguid.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe töökorralduse puudused mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises. Varasematest aastatest pärit töökorralduse probleemid on jätkuvalt lahendamata ning kaitsevaldkonnas kasutada oleva raha hulga järsu suurenemisega kasvavad ka riskid. Kohati on riskid ka realiseerunud.
Auditi ajal ilmnesid ka tõsised raskused Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustelt vajalike andmete kättesaamisega. Riigikontrollile ei väljastatud kõiki kaitseotstarbelise abi vahendamist puudutavad lepinguid – seetõttu ei ole Riigikontrollile teada ka nende lepingute arv, sõlmimise aeg ning rahaline kogumaht. Samuti ei suutnud Kaitsevägi esitada infot arvele võetud varude koguste, maksumuse ja inventeerimise kohta. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel kulus majandustehinguid tõendavate dokumentide esitamiseks kolm kuud.
„Olukorras, kus kogu ühiskond teeb inimesi oluliselt koormavaid ja erinevate eluvaldkondade arengu finantseerimist mõjutavaid pingutusi selleks, et rahastada riigi kaitsevõime tõstmist, peab Kaitseministeerium olema maksumaksjate pingutuse suhtes lugupidav,” ütles riigikontrolör Janar Holm. „Riigikontrolli tuvastatud probleemid ei ole taandatavad kitsalt raamatupidamislikeks probleemideks või olukorraks, kus lihtsalt „paberid peavad olema korras – audit näitas sisulist segadust töökorralduses, millel on rahaliselt hinnatavad tagajärjed. Lepingupartneritele tehtud ekslikud maksed, mis halvimal juhul ulatusid mitmekümne miljoni euroni, või ligi 10 miljoni eurone ettemakse, mis on oodanud tasaarveldamist nüüdseks juba kaheksandat aastat, on ainult suuremad näited. Lepingute, ettemaksude ja kaupade sidumisel tekkinud segadus ning muud aruandes toodud probleemid viitavad süsteemsele probleemile rahakasutuses, mis vajab Kaitseministeeriumi kiiret ja sisulist tähelepanu. Segaduse kõrval tekitab ka riigi majandusaasta aruande auditeerimiseks vajalike andmete ja lepingute esitamata jätmine või raskused alusdokumentide leidmisel usaldamatust olukorras, kus usaldust tuleks just luua,” nentis riigikontrolör.
Kaitseministeeriumil tuleb majandustehingute kajastamisel lähtuda Eesti finantsaruandluse standardi põhimõtetest ning koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga tuleb kaitseministril viivitamata lahendada tuvastatud tõsised probleemid varade arvestuses, inventeerimises ja teistes tööprotsessides. Eelmise aasta majandusaasta aruande auditeerimiseks Kaitseministeeriumilt ja tema valitsemisala asutustelt küsitud, kuid saamata jäänud lepinguid ja muud infot kontrollib Riigikontroll käesoleva majandusaasta koondaruande kohta koostatava auditi tegemise käigus ning esitab järeldused Riigikogule, sealhulgas info, kas Kaitseministeerium on võtnud riigieelarvele lubamatuid riske.
Audit näitas, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel ja Kaitseväel on probleeme sõlmitud lepingute haldamise ja tarnitava kauba kohalejõudmise jälgimisega. Näiteid:
- Riigikontroll tuvastas auditi käigus põhjendamatuid ettemakseid. Näiteks tasus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 2024. aasta märtsis tarnijale ekslikult umbes 79,1 miljonit USA dollarit ning sama aasta juulis lisaks veel umbes 8,7 miljonit USA dollarit. Tarnija tagastas 47,8 miljonit USA dollarit. Sellest ülejäänu (40,0 miljonit USA dollarit) jättis tarnija ettemaksu kontole sama lepingu tulevikutehingute katteks. Riigikontrollile antud selgituste kohaselt ei pidanud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus enammakstud summa tagasiküsimist vajalikuks, sest pidas seda aeganõudvaks ja keerukaks. RKIK selgitas, et aja jooksul tehakse nagunii selle summa ulatuses oste. Samal ajal on teise tarnija kontol juba alates 2018. aastast kogunenud ettemaksu jääk summas 9,6 miljonit eurot, mis on toiminud sisuliselt nagu pikaajaline intressivaba laen Eesti maksumaksja kulul. Eelnevate aastate jooksul on RKIK sellelt tarnijalt küll kaupa juurde tellinud, kuid ei ole mitme aasta jooksul kasutanud võimalust tellimust selle ettemaksuga tasaarveldada.
- Kaitsevarustuse ostude üleandmise-vastuvõtmise dokumentides ja teistes ostudokumentides on vigu, mille tõttu ei ole võimalik alati veenduda, millise lepingu alusel on kaup saadud ning kas ja millal on kaup kohale jõudnud. Näiteks ilmnesid juhtumid, mil aktsepteeritud on arveid, kus osa kaupa on tarnimata või puudus info, kas esialgu tuvastatud puudused on likvideeritud.
- Lahendamata on probleem varade õigel ajal arvelevõtmisega. Ei ole tagatud, et pärast soetatud vara vastuvõtmist ja selle eest osalist ettemaksmist jälgitakse, millal ja mis koguses vara tegelikult Kaitseväkke kohale jõuab. Auditi käigus tuvastas Riigikontroll juhtumid, kus välisriigilt abi korras saadud vara võeti arvele aastase hilinemisega või Kaitseväe laos seisis perioodil 2021–2024 soetatud põhivara, mis võeti mitmeaastase hilinemisega raamatupidamises arvele. Varade ajaliselt suure viivitusega ja valede näitajatega arvelevõtuga kaasneb risk, et ei ole tagatud vara säilimine ja olemasolu.
Et Kaitsevägi ei esitanud Riigikontrollile detailset arvestust raamatupidamises arvele võetud varude kohta ega tõendeid nende inventeerimise kohta, tegi Riigikontroll aruandes märkuse Kaitseministeeriumi varude saldo õigsuse kohta summas 723,9 miljonit eurot. Kaitsevägi ei esitanud Riigikontrollile andmeid esmakordselt arvele võetud varude kohta (707,8 miljoni euro väärtuses) ning puudub selgus, millised varud, millises mahus ja millises maksumuses on bilansis kajastatud ning millised on jäetud bilansis põhjendamatult kajastamata.
* * *
Sarnaselt eelmise aasta auditiga leiab Riigikontroll, et Kaitseministeerium ei lähtunud majandustehingute kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardist. See tähendab, et ministeerium näitas eelarve täitmise aruandes osa tehinguid hetkel, mil kaitseotstarbeliste varade juriidiline omandiõigus on välismaistelt tarnijatelt üle võetud, mitte siis, kui kaup on tegelikult Eestisse tarnitud ja riskid müüjalt Kaitseministeeriumile üle kandunud. Finantsarvestuses kehtib põhimõte, et vara ostu kajastatakse siis, kui ostjal tekib kaupade üle valitsev mõju.
Kuigi eelmisel aastal avaldatud auditis lubas Kaitseministeerium edaspidi tehinguid õigesti kajastada, tõsteti 2025. aasta aprillis juriidilise kuuluvuse ülevõtmisele viidates tagasiulatuvalt 2024. aasta kuludesse kolmelt tarnijalt tehtud ostud kokku 45,8 miljoni euro väärtuses. Nende kaupade tarne toimus tegelikult 2025. aastal ning seega tuleks need kajastada 2025. aasta eelarve täitmise aruandes. Kuna sarnaseid vigu tegi Kaitseministeerium ka eelmisel perioodil, siis kokku on seetõttu riigi 2024. aasta riigieelarve täitmise aruandes Kaitseministeeriumi osas näidatud tegelikust väiksemana saadud toetuste tulusid 24,3 miljoni euro ulatuses, tehtud investeeringuid 16,9 miljoni ja kulusid 144,8 miljoni euro ulatuses.
* * *
Riigikontroll ei saa ka kinnitada, et Kaitseministeerium ei ole võtnud Eesti riigieelarvele riske seoses kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vahendite vahendamisega Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele, sest Riigikontrollile jäeti hinnangu andmiseks vajalikud lepinguid esitamata. 2024. aasta ja 2025. aasta riigieelarve seadustega on Kaitseministeeriumile antud luba vahendada Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid. Loa andmisel on seaduses lähtutud eeldusest, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta ning Kaitseministeeriumi eelarvet vahendamise eesmärkidel ei kasutata.
Kuna Riigikontrollile ei esitatud kõiki küsitud toetuse vahendamise lepinguid, ei ole Riigikontrollile teada ka sõlmitud vahendamislepingute arv ja rahaline kogumaht. Teada on, et 2024. aasta jooksul laekus Kaitseministeeriumile toetuse ettemaksu 533,2 miljonit eurot. Riigikontrollile esitati tutvumiseks vaid kolm toetuslepingut, mis hõlmasid väikse osa ehk natuke üle 10% RKIKi arvele tehtud ettemaksust.
Riigikontroll on sarnastes tehingutes varem näinud, et Kaitseministeerium on võtnud tavapäraseid hanketegevuse ja toetusraha kasutamisega kaasnevaid riske riigieelarvele ning Eesti riigieelarve raha on nende tehingute tõttu olnud pikalt broneeritud ehk seda ei ole saanud kasutada enda vajaduste katteks. On olnud näiteks juhtum, kus sellisel moel oli eelarves ligi 1,5 aastat broneeritud 88,9 miljonit eurot.
On mõistetav, et abi vahendamisel on oluline olla paindlik ja kiiresti reageerida. 2024. aasta ja 2025. aasta riigieelarve seadustes on lähtutud põhimõttest, et kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei tohi võtta. Juhul kui sihtriikide toetamine eeldab siiski ka teatud riskide võtmist riigieelarvele, tuleb selleks võimalus õigusaktides ette näha.
* * *
Kaitseministeeriumi ja tema valitsemisalaga seonduv moodustab vaid ühe osa riigi majandusaasta koondaruande auditist. Auditi teistes osades tõdes Riigikontroll muu hulgas, et endiselt võtab erinevatel riigiasutustel eelarveaastal kasutamata jäänud raha jääkide selgitamine ligikaudu pool aastat. Nende jääkide ülekandmisel järgmisesse aastasse on eksitud riigieelarve seaduse ja Rahandusministeeriumi juhendiga kehtestatud nõuete vastu.
2024. aastal viidi 2025. aastasse üle kokku 1,7 miljardit eurot ehk 2024. aasta lõpliku eelarve mahust umbes 8,7%. Võrreldes 2023. aastast 2024. aastasse üle toodud jääkidega on 2024. aastast 2025. aastasse üle kantud eelarve 130,8 miljoni euro võrra suurem. Peamiselt seisnevad valitsemisalade eksimused selles, et eelarvejääkide üleviimisel muudetakse riigieelarve sihtotstarvet, mis üldjuhul ei ole lubatud.
Näiteks muutsid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium 2023. aasta jääkide 2024. aastasse üleviimise käskkirja kinnitamise järel jääkide jaotust erinevate tegevuste vahel, kui sisestasid jääke kuluarvestuse infosüsteemi. Siseministeerium, Justiitsministeerium ja Kliimaministeerium on aga 2025. aastasse üle kandnud ka 2023. aastast üle toodud eelarvejääke, kuigi riigieelarve seadus annab võimaluse pikendada riigieelarve raha kasutamist ühe eelarveaasta võrra. Riigikontrolli arvates tuleb ministeeriumitel kehtivat regulatsiooni järgida, sest vaid nii on tagatud eelarveraha kasutamise läbipaistvus ja sihipärasus. Kui kehtiv regulatsioon ei vasta tegelikele vajadustele, siis tuleks Rahandusministeeriumil regulatsiooni muuta.
Vabariigi Valitsuse reservi 2024. aastal kasutamata jäänud osa kinnitati alles 6 kuud pärast eelarveaasta lõppemist riigi majandusaasta aruande allkirjastamisega samal päeval ehk 30. juunil 2025. aastal. Sealjuures on Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse reservi jääke üle viinud 36,3 miljoni euro võrra rohkem, kui Vabariigi Valitsusele 2024. aasta riigieelarvega kehtestatud limiit võimaldas.
Lisaks näitas audit, et ministeeriumide antavate riigisiseste toetuste jagamise probleemid on jäänud suuresti samaks, mis eelmisel aastal – mitte alati ei jagata riigisiseseid toetusi läbipaistvalt ning kohati ei veenduta nende kasutamise sihipärasuses.
Eelmisel aastal tõi Riigikontroll välja, et 2023. aasta ja 2024. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjadest ei selgunud, kui palju ja millistel alustel on ministeeriumid riigisiseseid toetusi plaaninud jagada. 2025. aasta riigieelarve seletuskiri on varasemast detailsem, aga ministeeriumide võrdluses siiski ebaühtlase kvaliteediga. Riigikontroll soovitab parandada riigieelarve seletuskirja nii, et jagatavate toetuste osa oleks terviklikum, ülevaatlikum ja ühetaolisem ning sisaldaks selget infot selle kohta, kellele, kui palju ja mille alusel toetust antakse.
Riigikontrolli uuris sõlmitud toetuslepingutes pisteliselt tegevustoetusteks makstava summa suuruse kujunemist. Enamikul auditeeritud juhtudel oli tegu varem ajalooliselt väljakujunenud summadega, mida on aastate möödudes suurendatud. Eelarvetaotlusi koos sisukate põhjendustega toetuse saajatelt üldjuhul ei küsita, ei ole võimalik tuvastada ka, et oleks peetud läbirääkimisi tegevustoetuse summa üle. Samuti ei pea tegevustoetuse saajad sageli selgitama saadud toetuse kasutamise sihtostarvet, kasutamata jätmise põhjuseid ega jäägi järgmisesse aastasse üleviimise põhjendatust.
Rahandusministeeriumi antud selgituste kohaselt tegeletakse riigisiseste toetuste jagamise põhimõtete ülevaatamisega. Auditi aruande koostamise ajal on Rahandusministeerium välja töötanud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega täpsustatakse ka riigisiseste toetuste jagamisega seonduvat.
Riigi raamatupidamisest
Kui välja arvata Kaitseministeeriumi valitsemisala, on ministeeriumite valitsemisalades arvepidamine valdavalt hästi korraldatud ning see peegeldub ka Riigikontrolli koondhinnangus riigi raamatupidamise aastaaruande kohta.
Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata eespool kirjeldatud märkus Kaitseministeeriumi varude saldo kohta. Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2024. aasta eelarve täitmise aruanne usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta, kui jätta arvestamata mainitud märkus Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta. Positiivsena tõi Riigikontroll auditis välja, et Sotsiaalkindlustusametis pikalt tegemata olnud pensionite, sotsiaaltoetuste ja hüvitistega seotud nõuete ja kohustiste inventuur sai 2024. aastal kõikehõlmavalt tehtud.
Taustaks
Riigi majandusaasta koondaruanne, sh riigi eelarve täitmise aruanne, annab Riigikogule ja avalikkusele info juba tehtud majandustehingute kohta. Riigi majandusaasta koondaruanne on koostatud, lähtudes riigieelarve seadusest ja Eesti finantsaruandluse standardist. Riigi majandusaasta koondaruande koosseisus esitatakse riigi raamatupidamise aastaaruanne (s.t riigi konsolideeritud ja konsolideerimata aruanne) koos riigieelarve täitmise aruandega, täiendav info kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta ning tegevusaruanne.
Riigi majandusaasta koondaruande koostamise eest vastutab rahandusminister ning riigi raamatupidamist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakond.
Riigi 2024. aasta tulud olid 2024. aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt 16,2 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 17,5 miljardit eurot: kulud 16,6 miljardit ja investeeringud 0,9 miljardit eurot. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2024. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 26,7 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 2,6 miljardi euro võrra (suurenenud on põhivara, varud ja finantsinvesteeringud).
31.12.2024. aasta seisuga on riigil kohustisi kokku 20,8 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 2,3 miljardi euro võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 13,4 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 9,7 miljardit eurot ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 1,5 miljardi võrra.
Riigikontroll auditeerib riigi majandusaasta koondaruandes olevat raamatupidamise aastaaruannet ja riigi tehingute seaduslikkust igal aastal. Riigieelarve seaduse kohaselt lõpetab Riigikontroll auditi hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. augustil.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19819&AuditId=6604
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
