Riigikontroll: Eestit elektriga varustavatest objektidest on seni vaid ühe füüsilise kaitse kohta kehtestatud selged nõuded
Avaldatud: 15 jaanuar, 2025
Riigikontroll leidis, et vaatamata julgeolekuolukorra muutumisele on siiani vaid ühe objekti kohta, mis on oluline Eesti elektriga varustamise seisukohast, kehtestatud füüsilise kaitse tagamise selged nõuded ja neid ka järgitakse. Nõuded tulenevad riigikaitseobjekti staatusest ja on kehtestatud selle kaitse korraga.
Riigikaitseobjektiks mittemääratud objektidele pole füüsilise turvalisuse tagamiseks eraldi nõudeid kehtestatud. Elektriettevõtted on pidanud aastaid ja peavad ka praegu ise otsustama, millised füüsilise kaitse meetmed on asjakohased. Elementaarseid meetmeid on rakendatud, kuid osa neist on olnud nõrgemad võrreldes riigikaitseobjektile seatud nõuetega. Samas on needki objektid olulised, et tagada Eesti varustamine elektriga.
Riigikontroll andis auditi tulemusel kliimaministrile ja siseministrile mitmeid soovitusi, näiteks tegi ettepaneku hinnata terviklikult vajadust määrata elektriga varustavaid objekte riigikaitseobjektiks. Elektriga varustava objekti määramine alaliseks riigikaitseobjektiks peaks alguse saama Kliimaministeeriumist, kelle asi on koguda elutähtsa teenuse osutajatelt kokku info teenuse osutamiseks oluliste objektide kohta, analüüsida saadud infot ning teha ettepanekud Siseministeeriumile, kes otsustab alalise riigikaitseobjekti määramise vajaduse. Otsuse riigikaitseobjektiks määramise kohta teeb aga Vabariigi Valitsus.
Elektriga varustamise kui elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektide nimekirja täiendamise vajadust pole asjaga puutumuses olevad ministeeriumid – Kliimaministeerium (kuni 2023. aasta keskpaigani oli elektriga varustamise teema eest vastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ega Siseministeerium – näinud alates aastast 2017, kui see üks praegune elektriga varustamise seisukohalt oluline objekt riigikaitseobjekti staatuse sai.
Siseministeerium ei osanud auditi käigus tagantjärele selgitada, miks ei otsustatud toona ühtegi teist objekti riigikaitseobjektiks määrata, kuigi hindamismetoodika järgi oli samaväärseid objekte veel teisigi. Toona asjaga tegelnud ametnikud enam Siseministeeriumis ei tööta ning ministeeriumil puuduvad toonase otsustusprotsessiga seonduvad dokumendid.
Riigikontrolli arvates ei ole siiski selleks, et Eesti elektrivarustust tagavad ettevõtted ise rakendaksid riigikaitseobjektidega sarnaseid põhimõtteid, tingimata tarvis neid objekte määrata riigikaitseobjektiks. Küll aga soovitas Riigikontroll Kliimaministeeriumil kokku koguda sisulise teabe nii füüsilise ründe ohtude kui ka võimalike rünnete vastaste meetmete kohta ning jagada seda infot elektriettevõtjatega. Nii saaksid ettevõtted seda teavet kasutada juba konkreetselt ühe või teise objekti kaitseks sobivate meetmete väljavalimisel ja rakendamisel.
Kliimaminister ja siseminister vastasid, et riigikaitseobjektide loetelu ülevaatamine ja uuendamine on plaanis 2025. aastal. Samuti märkisid nad, elektriettevõtja võib riigikaitseobjektidega sarnaseid põhimõtteid rakendada ka neil kriitilistel objektidel, mis ei ole määratud riigikaitseobjektiks.
Riigikontroll rõhutab, et kuna riigikaitseobjektidele mõeldud miinimum- ja lisaturvameetmed pole avalik teave, siis tuleks esmalt siseministril ja kliimaministril leida võimalused, kuidas neid meetmeid elektriettevõtjatele tutvustada ning vajaduse korral ettevõtteid ka nende rakendamisel nõustada.
Riigikontroll hindas auditi käigus, kuidas on elektriga varustavate oluliste objektide vastu suunatud füüsiliste rünnete kaitseks valmistunud põhivõrguettevõtja AS Elering, jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ ning elektritootja AS Enefit Power. Riigikontrolli auditi valimis oli viis objekti (sellelaadseid objekte on tegelikkuses rohkem), millest üks ehk ASi Elering objekt on määratud elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektiks ning neli on elektriettevõtjad oma toimepidevuse riskianalüüsides ise nimetanud kriitilise tegevuse toimimiseks vajalikeks objektideks.
Taustaks
Riigikontroll auditeeris, kas on rakendatud meetmeid, et tagada Eestit elektriga varustavate oluliste objektide turvalisus. Elektriga varustamise teenuse katkemisel on väga suur mõju riigi toimimisele, teistele elutähtsatele teenustele ja elanikkonnale. Seega on tähtis, et elektriga varustavate oluliste objektide puhul oleks tagatud nende füüsiline turvalisus. Auditis on käsitletud väliseid füüsilisi ründeid, milleks võivad olla näiteks vandalism, vargus, meeleavalduse üleminek organiseerimata massiründeks, üksiküritaja rünnak, planeeritud rünnak (äkkrünnak, lõhkekeha plahvatus vms), ohtlik saadetis (kiri, pakk vms), rünnak ventilatsiooni kaudu, rünnak eriüksuse või sõjalise väljaõppega isikute poolt.
* * *
Aruande täistekstile on kehtestatud viieks aastaks juurdepääsupiirang „Asutusesiseseks kasutamiseks” avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 61 ja p 181 kohaselt. Avalikuks kasutamiseks on alates 15.01.2025 vaid aruande kokkuvõte (Riigikontrolli seadus, § 48 lg 2).
Siin on aruande kokkuvõte.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
