Riigikontroll: Eestis on tervishoiutöötajate probleemse tegevuse märkamine ja rikkumistele reageerimine aeglane ja puudulik

Eestis on tervishoiutöötajate probleemse tegevuse märkamise ja sellele reageerimise korraldus olnud kohmakas ja aeglane, leiab Riigikontroll täna avaldatud ülevaates. Seetõttu tuleks Sotsiaalministeeriumil ja Terviseametil tõhustada tervishoiutöötajate üle tehtavat järelevalvet, sealhulgas vaadata üle eri asutuste ülesanded ja tegutsemisõiguse piiramise reeglid.

Riigikontroll toonitab, et kuigi sektorit tervikuna vaadates esineb probleemset tegevust harva, peavad patsiendi riskid peavad olema igakülgselt maandatud. „Raskete ja korduvate ravivigade, mittetõenduspõhise meditsiini propageerimine ning ebaeetiline või seadusevastane käitumine on Eesti meditsiinis õnneks küllalt harv,” kommenteeris Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni. „Kuid see on väike lohutus neile patsientidele, kes sellega siiski kokku puutuma peavad. Vahendid probleemse tegevuse peatamiseks peaks olema tõhusamad.”

Riigikontrolli hinnangul osa probleeme tõenäoliselt ei jõuagi kuhugi, sest inimeste jaoks on kaebuste esitamise süsteem olnud võrdlemisi keerukas. Selle tulemusena reageeritakse pigem siis, kui raskem rikkumine on juba aset leidnud.

Ehkki valdkonnas teeb riiklikku järelevalvet Terviseamet, on ameti tähelepanu keskendunud seni pigem formaalsete nõuete täitmise kontrollile. Näiteks vaadatakse, kas tervishoiuteenuste osutaja töötajate haridus on nõuetekohane või kas ruumid ja sisseseade vastavad õigusaktidele. Sisuliste probleemidega nagu sellised juhtumid, kus tervishoiutöötaja propageerib mittetõenduspõhist ravi või käitub ebaeetiliselt, näiteks väljastab põhjendamatutel juhtudel ravimiretsepte, tegeleb Terviseamet paraku vähem.

Kutse- ja erialaühenduste sõnul ei ole riigiasutused alati olnud varmad nende tõstatatud kahtlusi uurima ja probleeme lahendama, kuigi see oleks nende kui valdkonna ekspertide arvates tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsientide ohutuse tagamiseks vajalik.

Ühenduste hinnangul on praeguses õigusruumis riigiasutused pea võimetud probleemseid tervishoiutöötajaid nö korrale kutsuma, kui tervishoiutöötajad propageerivad mittetõenduspõhist meditsiini ja ravivad vastavate põhimõtete alusel patsiente. Eestis saab tervishoiutöötaja tegutsemisõigust vajadusel peatada ainult kohtuotsuse alusel kuni kolmeks aastaks või Terviseameti ettekirjutuse mittetäitmisel kuni üheks aastaks. Kohtusse aga kõik tähelepanu vajavad juhtumid ei jõua, sest patsiendi jaoks on tegu keeruka ja kuluka protsessiga.

Aastatel 2018-2024 piiras kohus tervishoiutöötaja tegutsemisõigust kolmel korral, põhjuseks olid distsiplinaarküsimused nagu narkootiliste ning psühhotroopsete ainete ebaseaduslik vahendamine jms. Terviseamet samal ajaperioodil tegutsemisõiguse piiranguid ei seadnud.

Riigikontroll on seisukohal, et Terviseametil on ka praeguste ülesannete ja õiguste piires võimalik tervishoiutöötajate tegevuse kontrollimisel ja nendega seotud probleemide lahendamisel olla aktiivsem. Siiski on Terviseameti õiguste täpsustamine vajalik ja tasub kaaluda nende võimalikku laiendamist.

Inimese jaoks, kes probleemi märkab ja tahab sellest teada anda, võivad järelevalvet teostavate asutuste rollid segadust tekitada. Ka asutuste endi jaoks pole selge, millist kvaliteedi aspekti peaks kontrollima Terviseamet ja millist Tervisekassa ja kuidas täpsemalt asutused reageerima peaks. Praegu ilmneb rollides mõningane dubleerimine, kuid samal ajal ei ole vastutuse hajumise tõttu kindel, et kõik vajalik tehtud saab.

Sotsiaalministeeriumi kavandatud analüüs „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja järelevalve korraldamine Eestis – analüüs ja ettepanekud” on vajalik, et luua tervishoiutöötajate tegutsemise piiramise alused, mis oleks kõigile osalistele selged ja läbipaistvad. Oluline on, et analüüs ei jääks vaid nö paberile, et selle tulemusel tehtaks süsteemis tegelikke muudatusi.

Terviseamet ei ole talletanud infot, mis välisriigid on Eestile saatnud seal tegutsemiskeelu saanud tervishoiutöötajate kohta, ent ülevaade välisriikides tegutsemiskeelu saajatest oleks vajalik. Ehkki tervishoiutöötajatele välisriigis seatud piirangud kehtivad vaid vastavas riigis, on vajalik, et teave Eesti tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud tervishoiutöötaja probleemse tegevuse kohta oleks Terviseameti enda seire ja/või järelevalve eesmärkide täitmiseks olemas.

Riigikontroll leiab, et kogu tervishoiutöötajate probleemse tegevuse märkamise ja rikkumistele reageerimise süsteem vajab muutust ja nõustub, et alates novembrist 2024 rakendunud kohustuslik patsiendiohutusjuhtumite süsteemne kogumine loob selleks head eeldused. Näiteks on reformi üheks eesmärgiks, et et ravikvaliteediga seotud küsitavusi märgatakse, probleemid registreeritakse, neid käsitletletakse ja leitakse asjakohane lahendus.

Riigikontroll märgib siiski, et uus süsteem ei tegele kõikide probleemsete olukordadega, näiteks mittetõenduspõhise ravi propageerimise ja ebaeetilise käitumisega. Sotsiaalministeeriumil oleks mõistlik ette võtta õigusaktide ülevaatus ja asutuste rollide ning ülesannete täpsustamine. Kõigil osapooltel peab olema selge, kuhu kahtluse korral pöörduda, et õigustatud juhtudel abi saada. Muutuste elluviimisel on lähtekohaks vajadus ehitada süsteemi vastu üles usaldus, sest patsiendid ja teised osapooled vajavad kindlust, et nende pöördumisi võetakse tõsiselt.

Taust

Tervishoiutöötajate üle tehtav järelevalve on üks tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise aspektidest. Teisi tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise küsimusi käsitles Riigikontroll 2024. aasta märtsis avaldatud aruandes „Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel” ja tervishoiutöötajate pädevushindamise temaatikat aruandes „Tervishoiutöötajate pädevuse hindamine”, mis avaldati 2024. aasta oktoobris. Käesoleva ülevaate eesmärk oli anda ülevaade tervishoiutöötajate tegutsemisõiguse piiramise ja järelevalve olukorrast ning tuua esile valdkonna kitsaskohad.

Aruande täisteksti leiab siit:

https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19622&AuditId=6590

Samal teemal

Viimased uudised

Kummi La Komm tiim. Foto: erakogu