Riigikohus: nn ANOM-i tõendeid saab Eestis tõendina kasutada
Avaldatud: 16 jaanuar, 2025
Foto: Riigikohus Riigikohus kinnitas, et Ameerika Ühendriikidelt õigusabitaotluse alusel saadud ANOM-i sõnumeid saab Eesti kriminaalmenetluses kasutada. Kahes Riigikohtusse jõudnud kriminaalasjas olid ANOM-i sõnumid üheks peamiseks süüstavaks tõendiks narkokuritegudes.
Ameerika Ühendriikide Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) arendas välja mobiiltelefonide sõnumirakenduse ANOM, millega sai saata krüpteeritud sõnumeid. Kasutajate teadmata kopeeris rakendus nende poolt saadetud sõnumid ja edastas need selleks ettenähtud serverisse, mis asus seni avalikustamata Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis. Osutatud riik tegi omakorda ANOM-i seadmete sõnumivahetuse kättesaadavaks Ameerika Ühendriikidele.
Riigikohus tegi täna otsuse kahes narkokuritegude kriminaalasjas, kus olid peamiseks süüdistuse tõendiks just sellised ANOM-i sõnumid. Ringkonnakohus oli mõistnud süüdistatavad õigeks, sest leidis, et need tõendid ei olnud kogutud kooskõlas Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Ka ei olnud ringkonnakohus veendunud, et tõendid koguti välisriigi seadust järgides.
Riigikohus ei nõustunud tänastes otsustes, et tõendid on sel põhjusel lubamatud. Kolleegium selgitas, et teistes riikides kogutud tõendite kasutamise lubamine toetab vajadust võidelda riigipiire ületava kuritegevusega. Eesti seaduse vastavate sätete eesmärk on avada meie kriminaalmenetlus teistest õigussüsteemidest pärit tõenditele. Eeskätt Eestiga välislepingu sõlminud riikide puhul eeldatakse, et tõend koguti selle riigi seaduste kohaselt. Praeguses asjas kinnitasid Ameerika Ühendriigid, et tõendid koguti seaduslikult.
Mõlemas kohtuasjas on tegemist mõneti erandliku olukorraga, kus kõik tõendi kogumise menetluse üksikasjad ei ole Eesti kohtutele teada (näiteks, millises EL-i riigis asus server). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ilmne siiski, et välisriigis tõendeid kogudes oleks mindud vastuollu mõne printsiibiga, millel tugineb Eesti kriminaalmenetluse toimimine. Sellisteks printsiipideks on näiteks piinamise, õigusvastase vägivalla kasutamise, inimväärikuse alandamise, au ja väärikuse riivamise, elu ja tervise ohustamise keelud ja enese mittesüüstamise privileeg. Ka ei saa välisriigist saadud tõendit kasutada, kui seda kogudes kavatseti algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna või rikuti tahtlikult menetlusõigust.
Riigikohus lisas, et see, millistele andmetele tuginedes saab veenduda, et välisriigis tehtud menetlustoiming vastab Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetele, sõltub tõendist. Mida kergemini mõjutatav on tõendi sisu, seda rohkem teavet võib Eesti kohus vajada. Oluline on seegi, et isegi kui välisriigist saadud tõend on lubatav, tuleb asja arutaval kohtul hinnata selle usaldusväärsust.
Riigikohus tühistas mõlemas kriminaalasjas ringkonnakohtu lahendid. Ühes kohtuasjas jõustas Riigikohus maakohtu süüdimõistva otsuse. Teise asja saatis kolleegium ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises koosseisus, kuna teise astme kohus oli jätnud mõned olulised kaitsja apellatsiooni väited sisuliselt läbi vaatamata.
Kohtuotsustega 1-21-7384 ja 1-21-7780 saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.
Riigiprokurör Vahur Verte:
Tänased kaks Riigikohtu nn ANOM tõendite lahendit annavad välisriigist saadud tõendite lubatavuse kohta selged juhtnöörid. See on äärmiselt oluline küsimus.
Riigil on ühelt poolt kohustus tagada turvalisus, ennetada kuritegude toimepanemist ning kiirelt ja tõhusalt välja selgitada juba toime pandud kuritegude asjaolud ja seeläbi taastada ühiskonna turvatunnet. Teisalt peavad olema tagatud põhiõigused. Tõeline kunst on kohaseima tasakaalu leidmine.
Kuritegusid iseloomustab üha enam nende rahvusvahelisus ning kurjategijad ei hooli riigipiiridest. Seetõttu peavad ka riigid raske kuritegevuse tõhusa uurimise nimel tegema tihedat ja kiiret rahvusvahelist koostööd. Tõendite kogumisel peavad doominoklotsid veatult jooksma. Vastasel juhul on oht, et kurjategijad hakkavad teadlikult kuritegude toimepanemiseks kasutama riiki, kes ei suuda või ei taha koostööpartneritega tõhusalt tõendeid jagada. Seetõttu on kriminaalasjade uurimisel piiriüleses koostöös äärmiselt oluline n-ö vastastikuse tunnustamise põhimõte.
Tänaste lahenditega kinnitas Riigikohus, et Eesti kohtud võivad üldreeglina usaldada meiega sarnastest väärtustest lähtuvatest riikidest saadud tõendeid. Ühtlasi on Eestil võimalik ka tulevikus õiguskaitseasutuste piiriülese koostöö abil efektiivsemalt kuritegevusele reageerida ja selle toimepanijate üle õigust mõista.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
