Riigikohus: autojuhi vastutuse kaassõitja vigastuste eest välistab vaid kannatanu teadlik eneseohustamine
Avaldatud: 4 oktoober, 2024
Foto: Riigikohus Riigikohus selgitas tänases otsuses, et kannatanu eneseohustamine võib küll välistada teo toimepanija vastutuse, kuid seda vaid juhul, kui see eneseohustamine on teadlik ja informeeritud.
2021. aasta suvel juhtus liiklusõnnetus, kus auto sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Autos viibinud juht ja kaks kaassõitjat olid enne autosse istumist tarbinud alkoholi. Õnnetuse tagajärjel sai raske tervisekahjustuse kõrvalistmel istunud kaassõitja, kelle turvavöö polnud kinnitatud.
Maakohus leidis, et kannatanu rasked vigastused oleks tekkinud ka kinnitatud turvavööga, ning mõistis sõidukijuhi süüdi liiklusnõuete rikkumises, millega tekitati ettevaatamatusest raske tervisekahjustus. Ringkonnakohus aga leidis, et sõidukijuht ei vastuta kannatanu tervisekahjustuste eest, sest kannatanu käitus ennastohustavalt, jättes turvavöö kinnitamata ja istudes teadaolevalt alkoholi tarvitanud isiku juhitavasse sõidukisse.
Riigikohtus toimus selles asjas tänavu 4. septembril avalik istung, kus arutati peamiselt seda, mil määral mõjutab sellises olukorras kannatanu enda käitumine sõidukijuhi vastutust kaassõitja raskete kehavigastuste eest. Tänases otsuses selgitas Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kuigi kannatanu eneseohustamine võib välistada teo toimepanija vastutuse, siis seda vaid juhul, kui see eneseohustamine on teadlik ja informeeritud.
Praeguses kohtuasjas ei ohustanud kannatanu ennast teadlikult ja seega oli eluohtlikes tervisekahjustustes süüdi joobes juht. Lisaks keelule juhtida mootorsõidukit joobeseisundis eiras juht ka teisi liiklusseaduse nõudeid. Näiteks valis ta vale sõidukiiruse ja kaldus vastassuunavööndisse. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei olnud joobes juhi autosse istudes kannatanu arusaamine ohust piisav ja võimalik tagajärg ettenähtav.
Riigikohus jõustas täna algse maakohtu otsuse sõidukijuhi süüdimõistmises ja karistamises mootorsõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest joobeseisundis, millega tekitati inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustus. Kuna teise astme kohus jättis kannatanu mittevaralise kahju nõude sisuliselt läbi vaatamata, saatis Riigikohus kriminaalasja selles osas arutamiseks tagasi ringkonnakohtule, kes peab nõude hindamisel võtma arvesse ka kannatanu võimalikku hooletust ja selle raskust tervisekahju saamisel.
Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.
Ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp:
Selle kohtuasja keskseks küsimuseks oli, kas kaasreisija turvavöö kinnitamine oleks omanud liiklusõnnetuse tõttu tekkinud tagajärgede juures olulist rolli ja kas joobes juhi sõidukisse istudes asetas kaasreisija enda elu vabatahtlikult sellisesse ohtu, et nõustus igasuguste võimalike tagajärgedega.
Riigikohus leidis tänases otsuses, et autojuhi vastutuse kaassõitja vigastuste eest välistab vaid kannatanu teadlik ja informeeritud eneseohustamine. Seega, kui joobes juhi põhjustatud avarii tekitab teisele autos olnud inimesele raskeid tervisekahjustusi, ei vabane joobes juht automaatselt vastutusest. Riigikohus andis edaspidiseks olulised kriteeriumid, millistel juhtudel on võimalik kannatanu eneseohustamise nõusolekut piiritleda ning millele tuleb tähelepanu juhtida.
Prokuratuur leiab, et Riigikohus on tänase otsusega kujundanud olulist praktikat, kuivõrd meie liikluses toimub jätkuvalt kahetsusväärselt joobeseisundist põhjustatud liiklusõnnetusi, mille tagajärjena saavad kaasreisijad raskelt viga või surevad. Selle tõttu tuleb igati nõustuda Riigikohtuga, et pelgalt joobes juhi autosse istumine ei saa endas kätkeda igasuguste tagajärgedega leppimist, sh elukestvate vigastuste tekkimist.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
