24. juulil, valitsuse uue koosseisu esimesel istungil, said ministrid ülevaate 16 tegevast valitsuse tasandi komisjonist. Iga minister sai ülesande analüüsida ja otsustada, milliste komisjonide jätkamist ta oma valitsusvaldkonnas vajalikuks peab, arvestades et majandusteemade arutamiseks on plaan käivitada kõiki ministreid hõlmav uus formaat – majanduskabinet.
Ministeeriumitest ja riigikantseleist laekunud tagasiside põhjal otsustas valitsus lõpetada kolme komisjoni töö, mille olulisemaid teemasid saab käsitleda uues formaadis. Kahest komisjonist kolm on loodud 1996. aastal ja oma põhieesmärgid täitnud.
Eesti majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime küsimustega tegelenud komisjoni tööd jätkatakse nii teemade kui osavõtjate osas laiendatud kujul valitsuse majanduskabineti nõupidamistel.
1996. aastal loodud komisjonidest lõpetatakse säästva arengu küsimustega tegelenud komisjoni töö, kuna see on oma põhieesmärgid täitnud. Säästva arengu eesmärke viib valitsus ellu pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ alusel koostatud valdkonna arengukavade ning programmidega. Nende täitmist seiratakse iga-aastase strateegilise planeerimise seiretsüklis.
Komisjoni tegevuse lõpetamine ei tähenda, et säästva ja kestliku arengu teemad edaspidi tähelepanuta jäävad. Valitsusvälised osapooled saavad jätkuvalt osaleda säästva arengu eesmärkide elluviimisel ja seiramisel ning neil on võimalus osaleda valdkonna arengukavade ja programmide juhtkomisjonides ja -rühmades, mida paljud juba ka täna teevad.
Rahandusministeeriumi ettepanekul lõpetatakse maksupettuste tõkestamise abinõude väljatöötamise ja rakendamise valitsuskomisjon. Maksupettuste vastaseid abinõusid töötavad välja Rahandusministeerium ning Maksu- ja tolliamet, eraldi valitsuskomisjoni ei ole selleks vaja hoida. Komisjon oli loodud 1996. aastal ning samuti praeguseks oma põhieesmärgid täitnud.
Loading ...
