Riigi suurim kultuuriuuring: Eesti inimene lahutab meelt peamiselt kinos ja kontserdil käies
Avaldatud: 27 juuni, 2024
Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust selgub, et eelmisel aastal käis vähemalt korra aastas kinos üle poole miljoni eestimaalase. Pea sama palju inimesi külastas ka kontserte. Kokku nautis 2023. aastal kultuurisündmusi 79 protsenti vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest.
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et eelmisel aastal külastati lisaks kinodele ja kontsertidele palju ka muuseume ja teatreid. „Iga neljas inimene tundis huvi ka uuenduslikemate formaatide vastu nagu näiteks autokinod või veebikontsertide otseülekanded,” ütles ta.
Vanemad inimesed osalevad kultuurielus vähem
Selgub, et haridustaseme järgi on kõige aktiivsemad kultuuritarbijad kõrgharidusega inimesed, kellest osales ühe aasta jooksul mõnel kultuurisündmusel 85,9%.
„Ka õpilaste, üliõpilaste ja tasustamata praktikantide osalus on väga kõrge, täpsemalt 98,2%,” lausus analüütik ja täpsustas, et veidi vähem osalevad kultuurielus keskharidusega elanikud (75,7%), kellele järgnevad põhi- või madalama haridusega elanikud (69,9%).
Vanusegruppide järgi on aktiivsed kultuurielus osalejad ka noored: aasta jooksul osales vähemalt ühel kultuurisündmusel lausa 94,4% 15–24 aastastest noortest.
„Paraku peab tõdema, et vanemaks saades inimeste kultuurielus kaasa löömine ka väheneb. Nii osales 25– 44 aastastest inimestest kultuuriüritustel 89,9%, 45–64 aastastest 80,2% ning vähemalt 65-aastaste seas oli osalenute protsent vaid 54,5,” sõnas Saagpakk.
Naised käivad rohkem raamatukogus, mehed spordiüritustel
Sugu kultuuris osalemise aktiivsust oluliselt ei mõjuta. Nii mehed kui ka naised on üpriski võrdsed kultuurielus kaasalööjad – mehed vastavalt 77,2% ja naised 80,5%.
Kõige suuremad erinevused ilmnevad raamatukogudes, teatrites, kunstigaleriides ja spordisündmustel käimise osas. „Raamatukogudes käivad naised 17,8 protsendipunkti võrra rohkem, teatris 12,2 ning kunstigaleriides 7,9 protsendipunkti võrra rohkem. Mehed käivad võrreldes naistega rohkem aga spordisündmustel,” kommenteeris analüütik.
Sportimine on populaarne
Uuringu käigus küsiti inimestelt lisaks nende kultuurielus osalemise sagedusele ka nende harrastuste kohta. Selgub, et kultuuriga seotud harrastustega tegeleb 72% eestimaalastest.
„Kõige hinnatumaks tegevuseks sealjuures on spordi ja liikumisharrastused, millega tegeleb ligi 486 000 inimestest (43%). Üsna populaarne on ka käsitöö 213 000 (18,9%). Samuti muusika, millele pühendab oma aega 97 000 inimest ehk 8,6% elanikest,” sõnas ta.
Kõige aktiivsemad kultuuritarbijad elavad Tartu maakonnas
Andmed näitavad, et linnapiirkondades on erinevatel kultuurisündmustel osalejaid üle 776 000, mida on üle kahe korra rohkem kui maa-asulates (352 000). „Siiski on osalusprotsent linnas maapiirkondadega võrreldes veidi madalam – vastavalt 78,2% ja 80,6%. See tähendab, et linn-maa võrdluses suuri erinevusi ei esine,“ täpsustas analüütik.
Vähemalt ühel kultuurüritusel või -sündmusel osales 83,6% Tartu maakonna elanikest. „See on kõige kõrgem osalusprotsent Eestis,” nentis Saagpakk. Järgnevad Harjumaa (82,1%), Raplamaa (81,3%) ja Pärnumaa (81,1%). Kõige vähem lõid kultuurielus kaasa Ida- ja Lääne-Virumaa elanikud, kus mõlema maakonna elanike osalus jäi alla 70%.
Ministeerium: kultuurielus võiks osaleda vähemalt 80 protsenti elanikest
Kultuuriministeeriumi andmete peaekspert Karl Viilmann selgitas, et kultuuris osalemise uuringu puhul on tegemist suurima riikliku kultuuriuuringuga, milles kogutud andmete põhjal seatakse Eesti kultuurieesmärke nii kunstide, kultuuriväärtuste kui ka spordi valdkondades.
„Uuringu tulemuste abil saame hinnata riiklikku kultuuripoliitikat, mis on omakorda aluseks kultuuri arengukava koostamisel. Samu näitajaid kasutatakse ka mitme olulise riikliku arengudokumendi nagu „Eesti 2035” või säästva arengu näitajate mõõtmiseks,” selgitas ta.
Ministeeriumi esindaja sõnul seab kultuuri arengukava eesmärgiks, et aastal 2030 osaleks kultuurielus 80% Eesti inimestest. „Võrdluseks, et 2020. aastal oli näitaja 73,8%, 2017. aastal 78,7% ja 2015. aastal 84,4%,” lisas ta.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
