ARVAMUS: Reformierakonna võim on tinasõdurite ajastu tagasi toonud
Avaldatud: 28 jaanuar, 2021Ma ei suutnud oma silmi uskuda, kui nägin, mis juhtus esmaspäeval Kadriorus presidendi kantselei juures, kui uut valitsust ametisse nimetati. Kaljulaid jätkas oma kõne pidamist ka pärast seda, kui värske väliskaubandusminister Andres Sutt tema silme ees kokku kukkus. Tegi lihtsalt korraks kõnes pausi, kõõritas Suti poole ja poetas mokaotsast: „Aidake.” Ise aga tegi näo nagu midagi poleks juhtunud ning keeras oimetule Sutile, keda turvameeste vahel tuppa kanti, ükskõikselt selja.
Parem polnud ka reformikatest valitsusliikmete reaktsioon. Oma inimene on oimetu, võib-olla suremas, aga peaminister Kaja Kallas vaatab lihtsalt eemale! Nagu tal oleks Suti pärast piinlik. Nagu too oleks midagi valesti teinud. Appi, võta ennast kokku, näib tema näoilme ütlevat. Maris Lauri kõõrdpilk Suti suunas on samuti kõnekas. Issand, milline könn, paistab ta mõtlevat.
Reformikatest pöördub näoga Suti poole vaid Liina Kersna. Teised hoiavad tast eemale kui katkutõbisest.
Me oleme selle juba ära unustanud, kuid selline oligi Reformierakonna valitsusstiil. Kui ta veel võimul oli. Rahvast ja tema hädadest vaadati lihtsalt mööda. Kui tekkis probleem, siis seda ignoreeriti. Kui ei meeldi, minge minema, räuskas Jürgen Ligi. Kui hädaorg paisus nii suureks, et enam ignoreerida ei kannatanud, siis kaevati välja käärid ning kukuti kärpima. Mille tulemus oli see, et rahval oli VEEL raskem ning paljudel ei olnud enam muud võimalust, kui Eestist ära pageda. Soome, kus oldi inimlikumad. Reformierakonda see muidugi ei huvitanud. Nemad olid võimul ja see oli kõige tähtsam.
Siis peksti nad võimult minema ning Eesti rahval hakkas jälle usk tekkima. Headusesse, inimlikkusesse. Et meid märgatakse, nähakse ja kuuldakse. Et võim ei vaatagi sust mööda, vaid üritab aidata. Jüri Ratas viis peaministriks olemise täiesti uuele tasemele. Peaministri toolil oli korraga inimene. Mitte tinasõdur nagu Ansip ja Rõivas.
Nüüd on tinasõdurid tagasi ning Eesti rahva kannatuste aastad samuti. Aastad, mille me lootsime, et oleme juba selja taha jätnud. Ning taas edastab valitsus oma rahvale sõnumi: ise oled süüdi, et pikali kukkusid, aita end ise püsti! Uppuja päästmine on uppuja enda asi!
Kõige kurbloolisem on see, et sama sõnumit kannab ka president – oma töös kalestunud euroametnik, kes ütles Soome televisioonile antud intervjuus, et koroonasurmi on Eestis veel liiga vähe. Pole ime, et ta Sutti aidata ei suutnud. Darvinistliku mõtteviisi kandjad leiavad, et nõrgad peavadki ära surema.
Nüüd, kus aateinimesed on võimult kõrvale tõrjutud, ei ole lootustki, et keegi nõrkadele kaasa tunneks. Halb uudis on see, et igaüks meist võib ühel päeval osutuda selleks nõrgaks. Arvestage siis sellega, et teist vaadatakse julmalt mööda. Ise oled süüdi, et pikali kukkusid, aita ennast ise püsti, könn!
IRJA TÄHISMAA