Reformi minister nimetas Eesti ema lolliks
Avaldatud: 5 august, 2025
Kuvatõmmis. Reformierakonna rahandusminister Jürgen Ligi nimetas teda kritiseerinud Eesti ema lolliks. Paistab, et mõnel on katus täielikult ära sõitnud.
Eesti ema kirjeldas juhtunud järgmiselt:
PAISTAB, ET MINU VÄIKE KIRI JÕUDIS MEHE KÕRVU
Kui paljud inimesed on suutnud Jürgeni konservi tagant tühja kõhuga pühal pühapäeval kirjutama panna 
Küll aga suutis ta taaskord mind lolliks nimetada:
„Igaks juhuks ütlen üle, et põhiseadus ei keela inimesel olla loll. Näiteks kirjutada presidendile kaebus,”
Jürgen on pärit ajastust, mil kaebamine oli teema. Inimestel puudus sõnavabadus ja suuremad ning tugevamad tegid mida tahtsid. Kui nüüd keegi selle avalikustas, siis öeldi „kaebas”. Tõe rääkimine oli kaebamine, paha, halb.
Mina olen „kaebaja”. Kaebajad said aga hiljem nurga taga peksa… Huvitav, kas ma peaksin nüüd kartma?
Samas naersin endal kõhu kõveraks kui sain teada, et panin Jürgeni postitama. Meie kõik panime. Ning oleme ausad, mees andis tagastamise nõudele laskemoona juurde.
Kui sa nüüd kirja kenasti läbi loed, siis saad ka teada, miks valitsus käitub nii nagu käitub.
Paistab, et meil ei olegi enam põhiseadust ja rahvas polegi mitte keegi.
Miks?
Tsiteerime all olevat kirja: Ja oi, kui paljudele inimestele tegelikult meeldib vihastada, kui seda saab välja elada valitsejate peal!
VALITSEJATE PEALE.
Kes on valitseja?
Valitseja on päriliku võimuga riigipea või ülemvõimukandja teatud piirkonnas (vikipeedia).
Millal Jürgen omandas pärilikud õigused???
Millal meie riigist kuningriik sai?
Juhuks kui Jürgen ka seda postitust loeb, siis teeme talle ajaloo tunni:
Tänapäevane valitsemine Eestis (parlamentaarne demokraatia):
Rahvas on kõrgeima võimu kandja. Seda teostab rahvas peamiselt valimiste kaudu.
Riigikogu – Eesti seadusandlik kogu, 101-liikmeline parlament, valitakse iga 4 aasta tagant.
Valitsus (ehk täidesaatev võim) – juhib peaminister, kelle nimetab ametisse president ja kinnitab Riigikogu.
President – esinduslik riigipea, valitakse Riigikogus või valimiskogus. Tal on piiratud volitused.
Kohtuvõim – sõltumatu, tagab seaduste järgimise ja põhiseaduse kaitse.
Iseloomulikud jooned:
Võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud.
Demokraatlik osalus: valimised, kodanikualgatused, meediavabadus, kodanikuühiskond.
Õigusriik: kõik on seaduse ees võrdsed, võimulolijad peavad samuti seadust järgima.
Ajalooline valitsemine Eestis (LOE: HETKEL EESTI KORD:
1. Keskaeg ja varauusaeg (13.–18. saj):
Feodaalne kord – maa kuulus aadlikele, talupojad olid sõltuvad.
Valitsesid vaheldumisi välisvõimud: Taani, Saksa ordu, Rootsi, hiljem Venemaa.
Otsuseid tegi kitsas eliit – mõisnikud, aadlikud, ordumeistrid või tsaarid.
2. Vene tsaariaeg (18.–20. saj):
Autokraatia – keiser (tsaar) oli ainuvalitseja, rahval puudus poliitiline mõju.
Keskvõimu kontroll – Eestit valitsesid tsaarile alluvad kubernerid.
3. Eesti Vabariik 1918–1940:
Algul parlamentaarne demokraatia, sarnane tänasega.
1934–1938 Konstantin Pätsi autoritaarne valitsemine – demokraatia oli piiratud.
4. Nõukogude okupatsioon (1940–1991):
Totalitaarne süsteem, võim kuulus kommunistlikule parteile.
Valimised olid formaalsed, tegelik otsustusõigus oli Moskvas ja parteis.
Kas panete nüüd tähele, et meid tõesti VALITSETAKSE.
Nüüd teen presidendile uue avaliku kirja ja küsin, et millal meie valitsemise korda muudeti ja millal Jürgenist meie valitseja sai.
Tänan Jürgen, et sa selle postituse tegid. Mul oli täitsa lõbus ning me kõik saime palju targemaks.
Oeh, mida päeva.
Kuidas ma nüüd sügisel enda tarkmina.ee lehega alustan, kui mind on juba mitu korda lolliks nimetatud
Aga ma siiski alustan. Proovin ikka päris matemaatikat õpetada, et keegi ei saaks tulevasi ministreid ja nende õpetajaid vanduda.
(kui ma kiirustatult seda pilti vaatasin, siis lugesin kogemata, et diktaator )
)Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
