Ratas: Eesti ei avalda Lätile õlleaktsiisiga survet
Avaldatud: 26 november, 2016Eesti ei kavatse avaldada Lätile mingit survet, et ühtlustada kahe riigi alkoholiaktsiisi tasemed, kinnitas peaminister Jüri Ratas Lõunaeestlasele.
„Ma olen kindel, et iga riik saab oma maksupoliitikaga ise hakkama – nii Läti riik kui ka Eesti riik,” ütles Ratas. „Ma ei näe üldse mingit põhjust, et me peame oma häid naabreid lõunaregioonis suruma. Vastupidi – tegema rohkem koostööd.”
Ratase sõnul on tema juhitav valitsus otsustanud muuta alkoholipoliitika võimalikult tervist säästvaks. See tähendab, et alkohol ei pea olema hästi kättesaadav ning ka alkoholi reklaamile soovitakse lisapiiranguid kehtestada.
„Õlle aktsiis võrreldes kange alkoholi aktsiisiga on kogu aeg olnud väga tugevalt parlanksist väljas selles osas, et õlleaktsiisi osakaal protsentuaalselt on väga väike võrreldes kange alkoholi aktsiisi osakaaluga näiteks ühikus pool liitrit või liiter,” selgitas Ratas. „Ma arvan, et seda tuleb muuta.”
Uus valitsusliit on otsustanud tõsta õlleaktsiisi järgmise aasta juulist 65 protsenti 13,7 sendini liitrist. Aastaks 2020 kavatsetakse õlleaktsiis kergitada praegusega võrreldes enam kui kaks korda 22,09 sendini.
Õllekaubandus kolib Lätti
Joogitootja A Le Coq juhataja Tarmo Noop on varem Lõunaeestlasele ennustanud, et vahe suurenemine Eesti ja Läti alkoholiaktsiisi vahel kasvatab veelgi õlle sissevedu Lätist.
„Juba praeguste hindadega ja tänasel päeval on kuus protsenti õlleturust kolinud Lätti. Sel aastal kingime lätlastele 18 miljonit eurot maksutulu, järgmine aasta see number kahekordistub ning sõltuvalt uutest aktsiisimääradest piirikaubandus Lätiga hoogustub veelgi,” ütles Noop.
Tema sõnul toob uue valitsusliidu kavandatav lahja alkoholi kahekordne aktsiisitõus kaasa õllepudeli hinna kerkimise Eesti poodides 1.50 euroni, samas kui piiritagustes Läti poodides on pudeli hind pool eurot.
„Selge on see, et selliste hinnavahede korral Eestist enam õlut endistes mahtudes ei osteta,” lausus Noop. „Seega peamine, mida saavutatakse on 40-50 miljonit eurot aastas maksutulu kaotust Lätile, tohutu piirikaubanduse teke, töökohtade kaotus kogu Eesti joogisektoris, maakaupluste massiline sulgemine Lõuna-ja Lääne-Eestis.”
Õlletootja prognoosib, et Eesti-Läti piiril hakatakse tegema 20-30 protsenti Eesti alkoholiostudest, mis tähendab, et lähemal ajal peaksime piiril nägema alkoholikaupluste avamise buumi.
Vaata intervjuud Jüri Ratasega järgnevast videost.
Arved Breidaks