Raskemate liiklusväärtegude karistus pannakse sõltuvusse rikkuja sissetulekust
Avaldatud: 21 august, 2017
Justiitsministeerium soovib siduda raskemate liiklusväärtegude karistused õigusrikkuja sissetulekuga ja väiksemate rikkumiste puhul võimaldada senisest paindlikumat reageerimist.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on plaanis ulatuslik väärteokaristuste reform, mille üheks eesmärgiks on individuaalse lähenemise kaudu mõjutada inimesi rikkumistest hoiduma ja teiseks eesmärgiks vähendada nende süütegude hulka, mille eest mõistetavad karistused jätavad inimesele jälje karistusregistrisse.
„Ohtlike väärtegude puhul nagu joobes juhtimine, kiiruse ületamine enam kui 41 km/h või rooli istumine pärast seda, kui isikult on juhiluba ära võetud, peab riigil olema võimalus karistada rikkujaid selliselt, et see rikkujale mõju avaldab,” rääkis Reinsalu.
Praegune rahatrahvisüsteem mõjutab erineva sissetulekuga inimesi erinevalt. „Mõne isiku jaoks on trahv väga suur, teise jaoks aga märkamatu ega avalda mingit mõju edasisele käitumisele,” nentis Reinsalu.
Samal ajal tuleks tema sõnul vältida seda, et riik karistustega üle reageeriks. „Vähem ohtlike väärtegude eest tuleks kohaldada fikseeritud suuruses mõjutustrahvi, mida ei kanta karistusregistrisse,” märkis Reinsalu.
Kiirmenetlus vähendab trahvisummat
Kooskõlatusringile saadetud eelnõus nähakse ette mitmeid meetmeid, mis muudavad väärtegude eest karistamise regulatsiooni paindlikumaks.
Kui väärtegu menetletakse kiirmenetlusena, väheneb trahvisumma eelnõu järgi automaatselt kolmandiku võrra. Karistuse vähendamise põhjuseks on asjaolu, et kiirmenetlust saab rakendada vaid isiku nõusolekul, riigil aga aitab see kokku hoida nii aega kui raha.
Samuti kavandab justiitsministeerium võimalust lisada ka väärteomenetlusse tingimisi karistamise võimalus, sest esmakordselt rikkumise toimepannud süüdlasel võiks olla võimalus katseajal näidata enda paranemist. Kui inimene aga katseaja jooksul uue väärteo toime paneb, pööratakse varasem karistus täitmisele ning sellele lisandub uue teo eest mõistetud karistus.
Eelnõu pikendab ka rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaegu. Muudatuse eesmärgiks on vähendada majanduslikult vähekindlustatud isikutele rahatrahvi kohaldamisega kaasnevaid üleliia negatiivseid tagajärgi.
Praegu tuleb rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul, kuid üldjuhul saavad inimesed Eestis palka kord kuus. Nii võib juhtuda, et süüdlasel on väga keeruline tasuda trahvi tähtaegselt, trahvinõue võib jõuda kohtutäituri kätte, mis toob lisakulutusi. Seetõttu on kavas pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani.
Viimase olulise muudatusena on plaanis loobuda väärteokaristusest seal, kus see ei ole õiguskuuleka käitumise saavutamiseks hädavajalik.
Näiteks on suitsuanduri paigaldamise kohustus küll äärmiselt tähtis tuleohutuse seisukohalt, kuid selle tagamiseks ei ole tarvis väärteokoosseisu. Riigi peamine eesmärk on kaitsta inimelusid ning veenduda, et suitsuandur saaks kinnitatud sinna, kuhu nõutav.
Seda eesmärki on võimalik saavutada läbi haldusõiguslike meetmete, näiteks ettekirjutuse ja sunniraha kohaldamise.
LÕUNAEESTLANE
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
