Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eesti sideteenused on rahvusvahelises võrdluses hea katvuse ja kiirusega ning mobiilne internet on taskukohane ja rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline. Kaabliga ühenduste hinnad on aga lähiriikidega võrreldes kallid, eriti suurte kiiruste puhul, toob Arenguseire Keskus välja uues lähiraportis „Trendid ja konkurentsivõime elektroonilise side valdkonnas”.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane selgitas, et mobiilse interneti taskukohasus toetub konkurentsile. „Mobiilse interneti hind on suhteliselt soodne tänu kolme suure telekomiettevõtte tihedale konkurentsile. Valguskaablivõrgu arendamine eeldab aga mahtu ning madalama hinnani jõudmine on keerukas, sest teenusepakkujad kontrollivad sageli ka lõpptarbija liitumispunkti ja kaablit, mis piirab operaatori vahetust,” selgitas Varblane ning lisas, et püsiühenduste turg on Eestis väike ja väljaspool tiheasustust äriliselt mitteatraktiivne.

Eestis esineb lisaks ka ebaproportsionaalseid ja põhjendamatuid nõudeid sidevõrkude rajamisel, mis muudavad taristusse investeeriminsekalliks. „Üheks näiteks on nõue paigaldada valguskaabel kahe meetri sügavusele või lisada juba kaitsetorru paigaldatud kaablile ümber täiendav kaitsetoru,” tõi Varblane välja.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et konkurentsivõimet Eesti sideteenuste valdkonnas saaks parandada, kui muuta sidetaristuga arvestamine kõigis ehitusprojektides, sealhulgas tee-ehituses tavapäraseks ja õigusaktidega kohustatud osaks. Olukorda võiks muuta ka operaatorineutraalse internetivõrgu levik, kui see paigaldatakse elektrikaablitega koos.

Varblane tõi välja, et põhjendamatuid nõudeid sidevõrkude rajamisel aitaks vältida ka kohalike omavalitsuste ja maaomanike suurem teadlikkus kaasaegse side valdkonnas. “Korteriühistud ja teised maaomanikud saaksid ise rajada majasisese valguskaablivõrgu ning see suurendaks elanike ja ettevõtete võimalust valida erinevate teenusepakkujate vahel, mis aitaks alandada püsiühenduse hinda,” tõi Varblane näite.

Vaatamata sidekaablite sihipärasele lõhkumistele Läänemeres on Eesti välisühenduste arv hea ja see on võimaldanud katkestusteta sideteenust ettevõtetele ja elanikele. Mandritevaheliste ühenduste jaoks on mereteed endiselt parim lahendus ning nende parandamine on uute kaablite rajamisest kordades odavam, toob Arenguseire Keskus välja.

Võrreldes Euroopa keskmise tasemega on Eestis valguskaablivõrguga katvus kõrge (86%) ning enamik valguskaabliga veel ühendamata hooneid asuvad baasvõrgust vähem kui 10 kilomeetri kaugusel. Samas fikseeritud asukohaga püsiühenduste kiiruselt on Eesti 66. kohal 154 riigi seas, jäädes allapoole oma võimekust, st võrgud võimaldaksid tegelikust kasutusest suuremaid ühenduskiirusi.

Mobiilse interneti kiiruste võrdluses paikneb Eesti maailmas 24. kohal 102 võrreldud riigi seas ning enamik Euroopa riike jääb Eestist tahapoole.

Lühiraport „Trendid ja konkurentsivõime elektroonilise side valdkonnas” põhineb konkurentsivõime eksperdikogu raporti peatükil „Elektrooniline side kui Eesti majanduse konkurentsivõime tegur“ (autor M. Vallimäe) ning on valminud uurimissuuna „Majanduse konkurentsivõime tulevik” raames. Uurimissuunas analüüsitakse Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning esitatakse perspektiivikad majanduspoliitilised soovitused. Uurimissuund on osa Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu tööst. 

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.

Viimased uudised